Sissejuhatus infotehnoloogiasse: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Lambda
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
← Vanem muudatusUuem muudatus →
587. rida: 587. rida:
* Kell 14: Ivari Horm räägib tabelarvutusest.
* Kell 14: Ivari Horm räägib tabelarvutusest.
:Loengumaterjal: [https://study.risk.ee/arvuti/tabelarvutus/pohimoisted https://study.risk.ee/arvuti/tabelarvutus/pohimoisted] (slaidid, näitefailid)
:Loengumaterjal: [https://study.risk.ee/arvuti/tabelarvutus/pohimoisted https://study.risk.ee/arvuti/tabelarvutus/pohimoisted] (slaidid, näitefailid)
* Eksamiks: rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus. Prologi näide tuleb ära tunda (et on Prolog).  Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown, nende plussid ja miinused.
Lisaks proovi ja loe veidi:
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Fractal Fraktaalid wikipedias]
:* [http://blog.hvidtfeldts.net/index.php/category/mandelbulb/ Mandelbub] ja [https://www.youtube.com/results?search_query=mandelbub selle videoklipid] [https://www.youtube.com/watch?v=Tj6rip3G62Y&feature=youtu.be Mandelbox and Flying Lights], [https://www.youtube.com/watch?v=bKknJvZIn24&feature=youtu.be Like in a dream II], [https://www.youtube.com/watch?v=APsLfpfDGOI&feature=youtu.be Weird planet II]. Taustaks veel [http://www.math.utah.edu/~bresslof/publications/01-1.pdf Geometric visual hallucinations, Euclidean symmetry and the functional architecture of striate cortex]
:* [http://tilde.club/~david/m/ kiire Mandelbroti fraktaal online] ja [https://guciek.github.io/web_mandelbrot.html#-0.5;0;2;1000  veidi aeglasem]
<!-- :* [http://www.softwarefederation.com/fractal.html Fraktaalide applet] vali vasaku hiireklahvi abil sisemine ala ja joonista uus
-->
:* [http://rosettacode.org/wiki/Mandelbrot_set Mandelbroti hulga (pildi) joonistamise programme mitmes eri keeles]
:* [https://progur.com/2016/10/procedural-generation-create-fractal-trees-javascript.html fractal trees javascriptis], [https://progur.com/2016/10/procedural-generation-create-koch-curve-javascript.html sissejuhatus] ja terviknäide [http://dijkstra.cs.ttu.ee/~tammet/draw.html draw.html]. Vt ka [https://stackoverflow.com/questions/49785734/animating-a-fractal-tree-inside-a-javascript-canvas animeeritud puu]. Siit edasi [http://math.hws.edu/graphicsbook/ arvutigraafika veebiraamat].
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Tower_of_Hanoi Tower of Hanoi]
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Lambda_calculus Lambda-arvutus]
:Vaata ja proovi näiteid modifitseerida:
:* Võta seesama Ecki labor, mis varem ([[Ecki laborite allalaadimine ja katsetamine]]) ja käivita TMCM_Labs.jar.
:* Avanevas menüüs võta xTurtle lab ja lae sisse näiteks [[BinaryTrees.txt]], [[RecursiveBush.txt]], KochCurves.txt
:* Loe lisaks [http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xTurtleLab3.html Lihtsamad rekursiivsed pildid] <!-- ja [http://math.hws.edu/TMCM/java/xTurtle/index.html Rekursiivsed pildid randomiga] -->
:Huvi korral installeeri ja proovi Prologi: [http://www.swi-prolog.org/ SWI Prolog].




Redaktsioon: 14. oktoober 2021, kell 10:38

...ajalugu, suunad, põhialused, tehnoloogia, äri.

IT
IT

Ainekood: ITI0101
Link: http://www.lambda.ee/wiki/Sissejuhatus_infotehnoloogiasse
Link ÕISi https://ois.ttu.ee/aine/iti0101

Õppejõud: Tanel Tammet
Kontakt: tanel.tammet@ttu.ee, 6203457, ICT 426
olemas on ka 2020 aasta arhiiv kõigi eelmise aasta materjalidega.


Kursuse eesmärk

  • Anda kokkusurutud ülevaade informaatikast tervikuna.
  • Anda ajalooline ülevaade IT teooria, tehnoloogia ja äri arengust.
  • Tutvustada edaspidiseid teemasid/loengukursusi stuudiumi vältel.

Videosalvestused

2. september

3. september: sessiooniõppe sissejuhatav loeng: enamvähem sama, kui päevaõppe sissejuhatav loeng ülal.

9. september

16. september

23. september

30. september: teise loengu alguses ei ole siin natuke aega heli, aga ei maksa kohkuda, heli ilmub varsti uuesti.

7. oktoober: Ivo ja Taneli loengud.


Maht, aeg, tulemus

Kaks järjestikkust loengut nädalas kuuenda korpuse auditooriumis U06A-229. Septembris ülekanne paralleelselt ruumis U06A-201.

  • Neljapäeval kell 12:00: loeng eksamiks vajalike materjalide ja koduülesannetega. Õppejõud Tanel Tammet.
  • Neljapäeval kell 13:45: süvaloengud kitsamatel teemadel, tervikkursuste ülevaated ja teemasid tööstusest. Erinevad õppejõud. Ka siin antakse vahel koduülesandeid.

Sessiooniõppe sissejuhatav loeng on reedel, 3 septembril kell 14:00 IT Kolledzhi ruumis ICO 316

Kursus lõpeb eksamiga. Eksam on kirjalik, kaks või enam tundi, kümme küsimust ja ülesannet.

Kursuse käigus on iga nädal vaja võrgus täita valikvastustega paarikümne küsimusega mikro-kontrolltöö ühe nädala materjalide kohta, aega selleks on loengupäevast kuni järgmise loengupäevani (siis tulevad uued materjalid).

Nädala kontrolltööd publitseeritakse loengupäeva õhtul või järgmise päeva hommikul.

Samuti antakse kursuse käigus teha väikeseid harjutusi: need tuleb teha iseseisvalt ja tulemused vastata samades mikro-kontrolltöödes.

Kursuse hinne arvutatakse nii: eksamipunktid (0...100) + kontrolltööde summaarne tulemus. Positiivsed hinded algavad 50 punktist. Kaks viga kontrolltöös on üks veapunkt, neli kaks veapunkti jne, tegemata kontrolltöö on viis veapunkti. Tudengi kõigi kontrolltööde miinuspunktide summast lahutatakse keskmine kontrolltööde miinuspunktide summa, vahe ongi summaarne tulemus.

Kontrolltööd ja koduülesanded

kuuenda nädala kontrolltöö on siin: võrgud ja võrgurakendused.

2021 it sissejuhatuse kontrolltööde vahetulemused: september

NB! Enne, kui kontrolltööd täitma hakkad, tee ära järgmine ülesanne, sest sul on vaja sisestada selle URL.

Kontrolltöö viimaseks ülesandeks teha ise hästi lihtne veebileht. Ülesannet arvestatakse punktidena kolmekordselt (nagu kolme tava-küsimust). Puuduliku lehe eest saab vähem punkte. Leht peab vastama järgmistele nõuetele ja pead sisestama selle lehe urli viimase küsimuse vastuse lahtrisse. Sisestada tuleb täisurl, ehk, ta peab algama http-ga või https-ga, nagu näiteks https://taltech.ee/

  • Leht peab olema internetis vabalt kättesaadav, mitte näiteks asuma sinu läptopis või nõudma parooli.
  • Leht peab jääma kättesaadavaks vähemalt oktoobri lõpuni.
  • Lehel peab kusagil olema sinu tudengikood (sama, mis sisestad kontrolltöö ülemisse lahtrisse: piisab ainult numbritest). Selle asukoht, kujundus jms ei ole oluline.
  • Leht peab olema html keeles, mitte plaintekst või pilt või pdf fail vms.
  • Leht peab olema üleni sinu enda tehtud: ära copy-paste kusagilt midagi.
  • Sa ei tohi kasutada ühtegi nö valmissüsteemi, mis sellise lehe genereeriks, näiteks Facebooki, Wikipediat, blogi vms.
  • Lehel peab olema vähemalt üks tabel (table tag), millel on mingi sisu, ja vähemalt üks pealkiri (h1,h2,h3,h4 vms tag)
  • Lehel peab olema natuke juttu (vähemalt 100 tähemärki)
  • Lehel peab olema vähemalt üks pilt (img tag ja selle src atribuudis pildi url: soovitus kasutada täisurli)
  • Lehel peab olema vähemalt üks link https://taltech.ee/ lehele (kasuta a tagi ja selle href atribuuti)
  • Tagid tuleb kirjutada väikeste tähtedega.
  • Kõigis muudes punktides on sul lehe sisu osas vabad käed! Millest seal lehel kirjutad ja mis pildi sinna paned või kas leht on ilus/kole/lihtne/keeruline, tulemust ei mõjuta.

Lehe tegemiseks loe w3schools'i html tutoriali esimesi peatükke ja vaata vasakult menüüst eraldi "HTML Headings", "HTML links", "HTML images" ja "HTML tables" peatükke.

Kui sa juhtumisi pääsed ligi mõnele veebiserverile, siis on väga ok panna leht sinna serverisse üles.

Kui sa ei ole varem veebilehte teinud, siis soovitan teha seda github pages abil: sa pead tegema githubi konto, logima sinna sisse ja siis järgima õpetust, järgnevas on kaks head õpetust välja valitud:

Mõistlik on ehitada leht kõigepealt valmis oma läptopis lihtsa tekstiredaktoriga (programmeerimiseks sobivad redaktorid on ka lehe tegemiseks head) ja kontrollida ta üle oma brauseriga: ava brauserist oma lehe fail (failinime lõpuks pane .html). Kui kõik paistab ok, alles siis pane ta githubi või oma serverisse üles.

Pane tähele, et saad kõik vajaliku teha githubi veebiaknas teksti redigeerides, sul ei ole vaja kasutada giti käsurea programmi või github desktoppi või Jekylli vms.

Sarnasel viisil saab lehe teha ka näiteks gitlab pages abil, see on samuti väga ok variant.


Kontrolltöö jaoks sisse logida ei ole vaja, täida vorm ja valikud ja vajutada "Salvesta" nuppu.

Palun täida korrektselt alguse väljad matriklinumber, nimi ja email: nende järgi lähevad tulemused sulle arvesse. "Matriklinumber" on sinu tudengikood, a la 205384iadb.

Kontrolltöö salvestamise järel sa ei näe, mis läks õigesti ja mis ei, ega mitu punkti said. Küll aga öeldakse sulle vastuseks, kas salvestamine õnnestus või ei. Kui sa ei näe tulemust "Sinu vastus on salvestatud, aitäh!", siis on sul mõni väli täitmata, võrguühendus katkes vms: sel juhul palun kontrolli vormi sisu ja salvesta uuesti.

Süsteem lubab - tehniliselt - sul salvestada vastuseid mitu korda, aga arvesse läheb ainult esimene.

Vahetulemused pannakse üles iga kuu lõpuks.

Kontrolltöö ilmub siia peatükki lingina loengupäeva õhtuks või järgmise päeva hommikuks ja jääb üles järgmise loengupäevani, kuni tulevad uued küsimused.

Loengute plaan ja materjalid

Kursusel ei ole ühtegi konkreetset õpikut. Järgnevas on toodud iga loenguga seotud materjalid eraldi.

Kursus jaguneb kaheks blokiks: esimene kolmandik sissejuhatus ja ajaloopõhine tehnoloogiaülevaade, järgmised kaks kolmandikku erinevad tehnoloogiad, arvutiteadus ja äri.

Loengute plaan on esialgne, töö käigus ilmub siia kindlasti muutusi. Seega, täpselt adekvaatsed ja õiged on need materjalid, mille loeng on kas juba läbi või tuleb järgmisena: kõik tuleviku-loenguid puudutavad materjalid on vanad, ning saavad loengu kättejõudmise ajaks mingil määral modifitseeritud ja täiendatud.


1. nädal. Sissejuhatus: arvuti ja info, ajaloo algus ... 1940

2. september.

  • Kell 12: Sissejuhatus. Arvuti ja info kodeerimise põhimõtted.
Loengumaterjal: itsissejuhatus1a21.ppt, itsissejuhatus1a21.pdf.
  • Kell 13:45: Varane ajalugu. Industrialiseerimine. Teoreetilised alused. Loogika. Esimesed arvutid.
Loengumaterjal: itsissejuhatus2a.ppt, itsissejuhatus2a.pdf
  • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid.


Lisaks esimesele loengule:


Lisaks teisele loengule:

2. nädal: Keskajalugu 1940-1960 ja arvuti riistvara

9. september.

  • Kell 12: Keskajalugu : II maailmasõda kuni kuuekümnendateni. Arvutid ja programmeerimine. Keeled ja rakendused. Integraalskeemid.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus3o.ppt, Itsissejuhatus3o.pdf.
  • Kell 13:45: arvuti riistvara: transistorid, loogikalülitused, aritmeetika, mälu, programmid.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus_proc_21a.ppt, Itsissejuhatus_proc_21a.pdf.
  • Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore's law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. Relee, lihtsad elektroonikaskeemid, mitme biti liitja ja lahutaja, lihtsad mälutüübid. Peaksid oskama ehitada väikese loogikavalemi järgi loogikakomponentidest elektroonikaskeemi, mis seda realiseerib, samuti koostada paaribitiste sisendite liitjat/lahutajat, samuti kolme eraldi biti liitjat ja trigerit.

Lisaks esimesele loengule:

Lisaks teisele loengule riistvarast:

3. nädal: Keskajalugu 1970 ... 1990 ja masinalähedane programmeerimine

16. september

  • Kell 12: Keskajalugu jätkub: seitsmekümnendad, kaheksakümnendad. Mikroprotsessorid. Mini-, mikro- ja persionaalarvutid.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus4o.ppt, Itsissejuhatus4o.pdf.
  • Kell 13:45: Masinalähedane programmeerimine: assembler ja C.
NB! Loengu powerpointi algus on hetkel põhiliselt kordamine: tegelik uus osa algab ca lk 21 ja seda kaetakse põhiliselt loengus interaktiivse demona, st materjalis on infot vähe. Väga soovitav on ise lugeda ja veidi harjutada Easy 6502 pisiõpikuga.
  • Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Riistvarast mälu tehnoloogia, cache ja mälu hierarhia, mis on assembler ja seos riistvaraga, mis on kompileerimine, linkimine, mis teeb loader.

Lisaks esimesele loengule:

Lisaks teisele loengule:

4. nädal: Lähiajalugu 1990-2009 ja andmetüübid masinalähedaselt

23. september.

  • Kell 12: Lähiajalugu: kaheksakümnendate teine pool kuni 2009. IBM PC, Macintosh, uued vanad opsüsteemid, võrgundus ja veeb, market crash, iPhone, Android, Bitcoin, e-valimised.
Loengumaterjal a osa:Itsissejuhatus5oa.ppt, Itsissejuhatus5oa.pdf.
Loengumaterjal b osa:Itsissejuhatus5ob.ppt, Itsissejuhatus5ob.pdf.
Loengumaterjal c osa:Itsissejuhatus5oc1.ppt, Itsissejuhatus5oc1.pdf.
  • Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee. Lihtsad andmetüübid, stringid, massiivid, puud, mis on pointer.


Lisaks produktiivsuse kasvu ja innovatsiooni aeglustumisest:

Lisaks ajaloost:

Lisaks andmete esitusest:

Muud huvitavat:

5. nädal: Operatsioonisüsteemid ja programmeerimiskeeled ja nende realisatsioon

  • Kell 12: Operatsioonisüsteemid
Loengumaterjal: Itsissejuhatus8a9.ppt, Itsissejuhatus8a9.pdf.
  • Kell 14: Erinevad programmeerimiskeeled ja kompileerimine/interpreteerimine.
  • Eksamiks: Opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. Kompileerimine, interpreteerimine, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (assembler, fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python).


Soovitavat katsetamist opsüsteemidega:

Eriti soovitavat lugemist opsüsteemidest:

Muidu soovitavat lugemist opsüsteemidest:

Tillukeste interpretaatorite ja kompilaatorite koodinäited:


Tutvu veidi nende progekeelte populaarsus-võrdlustega:


Siis vaata veidi neid asju:

Ja väga detailidesse minekuks on huvitav lugeda Javascripti interpretaatorite/kompilaatorite optimeeringutest:

Muud huvitavat:


6. nädal: Interneti funktsioneerimine ja veebirakendused

7. oktoober

  • Kell 12: interneti funktsioneerimine: Ivo Müürsepp
Loengumaterjal: Arvutivorgud_3.pdf: see on 8. oktoobril uuendatud Ivo materjal.
  • Eksamiks: Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita. Veebirakendused: mis on http, https, html, css, javascript, ajax, json, xml, kuidas üldjoontes töötab klassikaline veebirakendus ja kuidas single-page app (koodinäiteid / nende detaile ei küsita).

Tutvuda lühidalt interneti funktsioneerimise teemal:

Veebirakenduste teemal vaata veel:

7. nädal: Tarkvara arhitektuur ja tekstitöötlus

14. oktoober.

  • Kell 12: Tarkvara arhitektuur. Teegid, komponendid, andmebaasid jms.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus9a21.ppt, Itsissejuhatus9a21.pdf.
  • Kell 13:45: Ivari Horm räägib tekstitöötlusest.
Esialgne loengumaterjal: teksti toimetamine. Lisaks (mittekohustuslik) on siin allpool lingid näitefailide algfailidele ja tulemustele.
  • Eksamiks: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte-vabavaralised), gpl-i põhipoindid. Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown, nende plussid ja miinused.


Kohustuslikku lugemist sel teemal eksamiks:

Lisaks mittekohustuslikku, aga eriti soovitavat lugemist, tähtsuse järjekorras:

Lisaks: täiesti mittekohustuslikke ideid lugemiseks:

8. nädal: Rekursioon ja tabelarvutus

21. oktoober.

  • Kell 12: Rekursioon, funktsionaal- ja loogiline progemine
Loengumaterjal: Itsissejuhatus11.ppt, Itsissejuhatus11.pdf.
  • Kell 14: Ivari Horm räägib tabelarvutusest.
Loengumaterjal: https://study.risk.ee/arvuti/tabelarvutus/pohimoisted (slaidid, näitefailid)
  • Eksamiks: rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus. Prologi näide tuleb ära tunda (et on Prolog). Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown, nende plussid ja miinused.

Lisaks proovi ja loe veidi:

Vaata ja proovi näiteid modifitseerida:
Huvi korral installeeri ja proovi Prologi: SWI Prolog.


Vaata ja proovi näiteid modifitseerida:
Huvi korral installeeri ja proovi Prologi: SWI Prolog.


10. nädal: Algoritmid: lahenduvus. Küberkaitse.

4. november.

  • Kell 12: Algoritmid: lahenduvus.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus13a.ppt, Itsissejuhatus13a.pdf.
  • Kell 14: Sten Mäses räägib küberkaitsest.
Loengumaterjal: Loeng-2020-10-15-cybersec_intro.pdf


  • Eksamiks: lahenduvus teoreetilises ja tavamõttes, mis on lahenduvad ülesanded. Positiivsete täisarvude, positiivsete/negatiivsete ja murdarvude võimsuse võrdlemine ja tõestamine. Reaalarvude suurem võimsus kui täisarvude võimsus (Cantori teoreem): tõestuse idee. Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse idee. Keerukusest: mis on algoritmide keerukus ja mis on O-notatsioon. Mis on sorteerimise parim keerukus halvimal juhul.


Vaata lisaks lahenduvuse teemal:

ja algoritmide teemal:


11. nädal: Ajuteadus ja andmebaasid

12. november.

  • Kell 12: Ajuteadus. Ülevaade päris aju (mitte tehis) kohta teadaolevast, põhiteooriatest ja lähenemistest.
Loengumaterjal: Brain_science.pdf.
  • Kell 14: Erki Eessaar räägib andmebaasidest. Andmed, informatsioon, andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL. SQLis (PostgreSQL) väike näide tabelite loomise ning andmete otsimise ja muutmise kohta.
Loengumaterjal: Andmebaasidest_s2020c.pdf ja täiendavalt xlsx ja sql näitefailid
  • Eksamiks: umbes kuipalju on neuroneid c-elegansil ja inimesel (suurusjärgud), mis on hall- ja valgeollus, mis on neuron, gliiarakk, müeliin. Kui palju sisend-väljund-jätkeid on neuronil (suurusjärgud), mis on teada neuronite ühendus(suhtlus)viisidest. Mis on Jennifer Anistoni neuron, mis on peegelneuronid ja grid cells. Mis on meem, evolutsioonipsühholoogia ja sotsiobioloogia. Andmebasidest: mis on andmebaas, mis on andmebaasisüsteem, mis on paar tuntumat andmebaasisüsteemi, mis on andmemudel.

Täiendavat ajuteaduse teemadel

Proovi järgi andmebaaside teemal; kui keeruline, tee algul läbi walkthrough ja/või w3schools SQL tutorial.


12. nädal: Tehisintellekt ja masinõpe

19. november

  • Kell 12: Tehisintellekt: sissejuhatus ja ülevaade.
Loengumaterjal: ai_sissejuhatus_c.pdf.
  • Kell 14: Priit Järv räägib masinõppest.
Loenguslaidid
  • Eksamiks: mis on tugev ja mis nõrk AI, mis on turingi test ja mis on eliza. Mis on otsimeetodites minimax ja alpha-beta (tehnilisi detaile ja näiteid ei tule). Mis on masinõpe. Mis on IBM Watson ja Wolfram Alpha. Võib tulla küsimus, et kas mingit sorti ülesannet praegused tehisintellektisüsteemid suudavad ok/väga hästi/väga halvasti lahendada. Masinõppest: mis põhiosadest koosnevad tehis-närvivõrgud, mida kasutatakse masinõppes. Mida närvivõrkudega õppe käigus tegelikult tehniliselt muudetakse? Mis on supervised learning, reinforcement learning, unsupervised learning (eeskätt, mille poolest nad üksteisest erinevad)?


Väga hea mõte on teha ise läbi lihtne sissejuhatav MOOC-kursus tehisintellektist: eestikeelne või inglisekeelne.

Taustaks: tehisintellektinduse magistrikursus TTÜs ja ülevaade tehisintellektinduse valdkondadest
Lisaks tasub vaadata:

Taustakuulamiseks soovitavaid podcastiepisoode:

13. nädal: Arendusprotsess, IT äri ja P2P võrgud, ledger, bitcoin

26. november.

NB! Viiruseleviku raskendamiseks hakkavad kõik loengud alates 26. novembrist ja edasi toimuma ainult on-line. Füüsiliselt VI korpuse auditooriumi palun mitte tulla. On-line loengu vaatamise õpetused on kursuse lehel ülal kohe kõige esimeses blokis, aga tervete failidena saad tõmmata ka siit: kell 12 loeng ja kell 14 loeng

  • Kell 12: Tarkvaraarendusprotsess, IT projektid ja äri.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus_projektid_raha_20.pptx, Itsissejuhatus_projektid_raha_20.pdf
  • Eksamiks: Arendusprotsessi kohta loengumaterjalidest küsimusi ei tule. Küll aga on küsimused allpool kohustuslike artiklite kohta. P2P teemadel: peamised P2P liigid, milleks on / mida optimeerib Bittorrent, darkneti / TORi põhiideed, mis ja milleks on Bitcoinis kaevandamine / proof of work.


Lisaks projektidest:

Lisaks P2P-st, ledgerist ja bitcoinist:

14. nädal: Loengud Helmese ja Transferwise arhitektidelt/arendajatelt.

3. detsember. Loengud ainult on-line.

  • Kell 12: Markus Karileet Helmesest räägib ettevõtte kontekstis projektidest ja praktilise tarkvara-arenduse teemadel. Loengu slaidid ja järelevaatamiseks mine loengu lingile. NB! Esimesed 23 minutit ei olnud loengus heli, seejärel taastus: scrolli sinnani.
  • Eksamiks: Helmese loengust: mis on frontend ja backend arendaja ja süsadmini peamised tehnilised töövaldkonnad/tehnoloogiad (eeskätt, mille poolest erinevad), mis on käsitestimine, automaatestimine ja pentestimine (jällegi, eeskätt mille poolest erinevad). Transferwise loengust (video!): tootefirmade ja traditsiooniliste it-arendusagentuuride erinevused, mis on MVP, mis on A/B testing.

15. nädal: Andmekaeve, andmelaod, andmevood

10. detsember. Loengud ainult online. Lingid loengute live striimile ilmuvad siia veidi enne loengute algust allpool. Praktika näitab, et alati ei õnnestu terve loengu heliga salvestamine: veidi kindlam on vaadata live striimi.

  • Eksamiks sellest päevast küsimusi ei tule.

16. nädal: Konsultatsioon ja loeng heaks programmeerijaks saamisest

17. detsember.

  • Kell 12: Konsultatsiooni järelvaadatav link eksami teemal: mida küsitakse, kuidas toimub, kuidas hinnatakse, mida õppida jne.
  • Eksamiks sellest päevast küsimusi ei tule.



Näiteid vanadest eksamitest

Siin on näited väga ammu tehtud eksamitest. Tegelikud eksamiküsimused tulevad teistsugused, formaat on sama.

Kohustuslikud lugemismaterjalid

Järgnevate materjalide läbilugemine on kursuse läbimisel kohustuslik ja nende kohta tuleb eksamil lugemiskontrolli-küsimusi:


Loe iga päev

Kuula

Mh vaata läbi varasemate episoodide loetelu ja kuula, kui tundub põnev:

Mõned valikepisoodid mujalt:

Pärit leheküljelt "http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&oldid=19091"