Sissejuhatus infotehnoloogiasse: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Lambda
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
← Vanem muudatusUuem muudatus →
95. rida: 95. rida:
Kursuse hinne arvutatakse nii: eksamipunktid (0...100) + kontrolltööde summaarne tulemus. Positiivsed hinded algavad 50 punktist. Igas kontrolltöös on ca kümme küsimust: kaks viga kontrolltöös on üks veapunkt, neli kaks veapunkti jne, tegemata kontrolltöö on viis veapunkti. Tudengi kõigi kontrolltööde miinuspunktide summast lahutatakse keskmine kontrolltööde miinuspunktide summa, vahe ongi summaarne tulemus.
Kursuse hinne arvutatakse nii: eksamipunktid (0...100) + kontrolltööde summaarne tulemus. Positiivsed hinded algavad 50 punktist. Igas kontrolltöös on ca kümme küsimust: kaks viga kontrolltöös on üks veapunkt, neli kaks veapunkti jne, tegemata kontrolltöö on viis veapunkti. Tudengi kõigi kontrolltööde miinuspunktide summast lahutatakse keskmine kontrolltööde miinuspunktide summa, vahe ongi summaarne tulemus.


== Kontrolltöö ja koduülesanne ==
== Kontrolltööd ja koduülesanded ==


Kontrolltööde [[Sissejuhatus kontrolltööd 2020 detsember|tulemused on siin]].
Kontrolltöö ilmub siia peatükki lingina loengupäva õhtuks või järgmise päeva hommikuks ja jääb üles järgmise loengupäevani, kuni tulevad uued küsimused.
 
Kokku oli meil 22 tööd, keskmine miinuspunktide arv tudengi kohta 19.5 (ümardatud 20): kui said vähem miinuspunkte, saad eksamile lisaks vahe arvus plusse, kui rohkem, saad vahe arvus miinuseid.
 
Kui sinu punktides on midagi selgelt valesti, palun saada õppejõule tanel.tammet at taltech.ee võimalikult täpne kirjeldus, mis valesti, koos oma tudengikoodiga.
 
Kui sul on üle 40 miinuspunkti, on ikkagi lootus positiivne hinne saada: kui saad eksamil 90 punkti või rohkem, on hindeks üks.
 
<!--
 
Selleks aastaks on kontrolltööd lõppenud: viimane oli nr 22. kaheteistkümnenda nädala (tehismõistus ja masinõpe) teemadel. Järgmiste loengute jaoks on lihtsalt raske leida piisavat hulka objektiivset laadi küsimusi (ehk, enamus loenguid esitab väga mõistlikke, aga kuigivõrd subjektiivseid tähelepanekuid ja soovitusi).


Kontrolltööde tulemused on plaan esitada siin saabuva nädala esimeses pooles.
Eksamile võib tulla küsimusi ka edaspidistest loengutest: võimalikud teemad pannakse teatud hilinemisega loengumaterjalide alla.
-->
<!--
Kaheteistkümnenda nädala kontrolltöö:
* [http://dijkstra.cs.ttu.ee/~tammet/cgi-bin/qshow22.py kontrolltöö 22, mõlemi loengu teemadel kokku]
Pane tähele, et kaheteistkümnenda nädala (tehismõistus ja masinõpe) kontrolltöö on mõlemi jaoks ühine: üksainus kontrolltöö.
-->
<!--
<font color="red">NB!</font> Kella 12 kontrolltöö viimase ülesande lõpuosas on kolm küsimust <b>puu ülesande</b> kohta. Lahenda selliselt:
Ava brauseris rekursiivse puu pilt [http://dijkstra.cs.ttu.ee/~tammet/draw.html http://dijkstra.cs.ttu.ee/~tammet/draw.html] ja salvesta lähtekood maha oma arvuti faili draw.html. Salvestamiseks võta kõigpealt parema hiireklahviga lehle vajutades "View page source" ja siis salvesta avanev lähtekood. Eri brauserites ja opsüsteemides leiad salvestamiskäsu eri viisidel: otsi, kuni leiad ok töötava viisi. Ava see fail oma brauseriga (firefoxis ctrl-o) ja kontrolli, et kõik ok, st puu kuvatakse nagu enne. Ülesande sisuks on muuta salvestatud lähtekoodi failis draw.html ja vaadata, kuidas pilt muutub (lae peale muutusi brauserist uuesti ehk tee refresh või reload). Kindlam mõte on enne iga muutust teha lähtekoodi failist uue nimega koopia: siis ei lähe variandid ja originaal segi.
Kui tahad paremini aru saada, mismoodi canvasele joonistamisfunktsioonid töötavad, loe [https://www.w3schools.com/graphics/canvas_intro.asp seda tutoriali], ja kui tahad pikemalt õppida brauseris graafikategemist, loe [http://math.hws.edu/graphicsbook/ seda praktilist õpikut].
-->
<!--
Selle kontrolltöö viimaseks ülesandeks teha ise hästi lihtne veebileht. Ülesannet arvestatakse punktidena kolmekordselt (nagu kolme tava-küsimust). Puuduliku lehe eest saab vähem punkte. Leht peab vastama järgmistele nõuetele ja pead sisestama selle lehe urli viimase küsimuse vastuse lahtrisse. Sisestada tuleb täisurl, ehk, ta peab algama http-ga või https-ga, nagu näiteks https://taltech.ee/
:* Leht peab olema internetis vabalt kättesaadav, mitte näiteks asuma sinu läptopis või nõudma parooli.
:* Leht peab jääma kättesaadavaks vähemalt novembri lõpuni.
:* <b>Lehel peab kusagil olema sinu matriklinumber</b> (sama, mis sisestad kontrolltöö ülemisse lahtrisse: piisab ainult numbritest). Selle asukoht, kujundus jms ei ole oluline.
:* Leht peab olema html keeles, mitte plaintekst või pilt või pdf fail vms.
:* Leht peab olema üleni sinu enda tehtud: ära copy-paste kusagilt midagi.
:* Sa ei tohi kasutada ühtegi nö valmissüsteemi, mis sellise lehe genereeriks, näiteks Facebooki, Wikipediat, blogi vms.
:* Lehel peab olema vähemalt üks tabel (table tag), millel on mingi sisu, ja vähemalt üks pealkiri (h1,h2,h3,h4 vms tag)
:* Lehel peab olema natuke juttu (vähemalt 100 tähemärki)
:* Lehel peab olema vähemalt üks pilt (img tag ja selle src atribuudis pildi url: soovitus kasutada täisurli)
:* Lehel peab olema vähemalt üks link https://taltech.ee/ lehele (kasuta a tagi ja selle href atribuuti)
:* Tagid tuleb kirjutada väikeste tähtedega.
:* Kõigis muudes punktides on sul lehe sisu osas vabad käed! Millest seal lehel kirjutad ja mis pildi sinna paned või kas leht on ilus/kole/lihtne/keeruline, tulemust ei mõjuta.
Lehe tegemiseks loe [https://www.w3schools.com/html/default.asp w3schools'i html tutoriali] esimesi peatükke ja vaata vasakult menüüst eraldi "HTML Headings", "HTML links", "HTML images" ja "HTML tables" peatükke.
Kui sa juhtumisi pääsed ligi mõnele veebiserverile, siis on väga ok panna leht sinna serverisse üles.
Kui sa ei ole varem veebilehte teinud, siis soovitan teha seda [https://pages.github.com/ github pages] abil: sa pead tegema [https://github.com/  githubi] konto, logima sinna sisse ja siis järgima õpetust, järgnevas on kaks head õpetust välja valitud:
* [https://help.github.com/en/github/working-with-github-pages/creating-a-github-pages-site Ametlik õpetus], mis on suhteliselt lihtne, aga mitte kõige lihtsam.
* [https://www.ostraining.com/blog/coding/github-pages/ See on eriti lihtne õpetus]
Mõistlik on ehitada leht kõigepealt valmis oma läptopis lihtsa tekstiredaktoriga (programmeerimiseks sobivad redaktorid on ka lehe tegemiseks head) ja kontrollida ta üle oma brauseriga: ava brauserist oma lehe fail (failinime lõpuks pane .html). Kui kõik paistab ok, alles siis pane ta githubi või oma serverisse üles.
Pane tähele, et saad kõik vajaliku teha githubi veebiaknas teksti redigeerides, sul ei ole vaja kasutada giti käsurea programmi või github desktoppi või Jekylli vms.
Sarnasel viisil saab lehe teha ka näiteks [https://about.gitlab.com/product/pages/ gitlab pages] abil, see on samuti väga ok variant.
-->
<!--
Kontrolltöö jaoks sisse logida ei ole vaja, täida vorm ja valikud ja vajutada "Salvesta" nuppu.  
Kontrolltöö jaoks sisse logida ei ole vaja, täida vorm ja valikud ja vajutada "Salvesta" nuppu.  
Kontrolltöö salvestamise järel sa ei näe, mis läks õigesti ja mis ei, ega mitu punkti said. Vahetulemused pannakse üles iga kuu lõpuks.
Kontrolltöö salvestamise järel sa ei näe, mis läks õigesti ja mis ei, ega mitu punkti said. Vahetulemused pannakse üles iga kuu lõpuks.
Kontrolltöö ilmub siia peatükki lingina loengupäva õhtuks või järgmise päeva hommikuks ja jääb üles järgmise loengupäevani, kuni tulevad uued küsimused.
Septembri kontrolltööde (nr 1 kuni nr 8) [[Sissejuhatus kontrolltööd 2020 september|tulemused on siin]].
-->


== Praktilised iseseisvad tööd ==
== Praktilised iseseisvad tööd ==

Redaktsioon: 31. august 2021, kell 08:39

...ajalugu, suunad, põhialused, tehnoloogia, äri.

IT
IT

Ainekood: ITI0101
Link: http://www.lambda.ee/wiki/Sissejuhatus_infotehnoloogiasse
Link ÕISi https://ois.ttu.ee/aine/iti0101

Õppejõud: Tanel Tammet
Kontakt: tanel.tammet@ttu.ee, 6203457, ICT 426
olemas on ka 2020 aasta arhiiv kõigi eelmise aasta materjalidega.


Kursuse eesmärk

  • Anda kokkusurutud ülevaade informaatikast tervikuna.
  • Anda ajalooline ülevaade IT teooria, tehnoloogia ja äri arengust.
  • Tutvustada edaspidiseid teemasid/loengukursusi stuudiumi vältel.

Videosalvestused

Esimeste loengute järel ilmuvad siia lingid videosalvestustele.


Maht, aeg, tulemus

Kaks järjestikkust loengut nädalas kuuenda korpuse auditooriumis U06A-229. Septembris ülekanne paralleelselt ruumis U06A-201.

  • Neljapäeval kell 12:00: loeng eksamiks vajalike materjalide ja koduülesannetega. Õppejõud Tanel Tammet.
  • Neljapäeval kell 14:00: süvaloengud kitsamatel teemadel, tervikkursuste ülevaated ja teemasid tööstusest. Erinevad õppejõud. Ka siin antakse vahel koduülesandeid.

Sessiooniõppe sissejuhatav loeng on reedel, 3 septembril kell 9:30 IT Kolledzhi ruumis ICO 316

Kursus lõpeb eksamiga. Eksam on kirjalik, kaks või enam tundi, kümme küsimust ja ülesannet.

Kursuse käigus on iga nädal vaja võrgus täita valikvastustega kümne-kahekümne küsimusega mikro-kontrolltöö ühe nädala materjalide kohta, aega selleks on loengupäevast kuni järgmise loengupäevani (siis tulevad uued materjalid).

Nädala kontrolltööd publitseeritakse hiljemalt loengupäeva õhtuks.

Samuti antakse kursuse käigus teha väikeseid harjutusi: need tuleb teha iseseisvalt ja tulemused vastata samades mikro-kontrolltöödes.

Kursuse hinne arvutatakse nii: eksamipunktid (0...100) + kontrolltööde summaarne tulemus. Positiivsed hinded algavad 50 punktist. Igas kontrolltöös on ca kümme küsimust: kaks viga kontrolltöös on üks veapunkt, neli kaks veapunkti jne, tegemata kontrolltöö on viis veapunkti. Tudengi kõigi kontrolltööde miinuspunktide summast lahutatakse keskmine kontrolltööde miinuspunktide summa, vahe ongi summaarne tulemus.

Kontrolltööd ja koduülesanded

Kontrolltöö ilmub siia peatükki lingina loengupäva õhtuks või järgmise päeva hommikuks ja jääb üles järgmise loengupäevani, kuni tulevad uued küsimused.

Kontrolltöö jaoks sisse logida ei ole vaja, täida vorm ja valikud ja vajutada "Salvesta" nuppu. Kontrolltöö salvestamise järel sa ei näe, mis läks õigesti ja mis ei, ega mitu punkti said. Vahetulemused pannakse üles iga kuu lõpuks.

Praktilised iseseisvad tööd

Kursuse käigus tuleb teha mõned iseseisvad praktilised tööd, mille kohta on jooksvates kontrolltöödes küsimusi ja mille ainetel tulevad mõned küsimused eksamil.


Loengute plaan ja materjalid

Kursusel ei ole ühtegi konkreetset õpikut. Järgnevas on toodud iga loenguga seotud materjalid eraldi.

Kursus jaguneb kaheks blokiks: esimene kolmandik sissejuhatus ja ajaloopõhine tehnoloogiaülevaade, järgmised kaks kolmandikku erinevad tehnoloogiad, arvutiteadus ja äri.

Loengute plaan on esialgne, töö käigus ilmub siia kindlasti muutusi. Seega, täpselt adekvaatsed ja õiged on need materjalid, mille loeng on kas juba läbi või tuleb järgmisena: kõik tuleviku-loenguid puudutavad materjalid on vanad, ning saavad loengu kättejõudmise ajaks mingil määral modifitseeritud ja täiendatud.


1. nädal. Sissejuhatus: arvuti ja info, ajaloo algus ... 1940

3. september.

  • Kell 12: Sissejuhatus. Arvuti ja info kodeerimise põhimõtted.
Loengumaterjal: itsissejuhatus1a20.ppt, itsissejuhatus1a20.pdf.
  • Kell 14: Varane ajalugu. Industrialiseerimine. Teoreetilised alused. Loogika. Esimesed arvutid.
Loengumaterjal: itsissejuhatus2a.ppt, itsissejuhatus2a.pdf
  • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid.


Lisaks esimesele loengule:


Lisaks teisele loengule:

2. nädal: Keskajalugu 1940-1960 ja arvuti riistvara

10. september.

  • Kell 12: Keskajalugu : II maailmasõda kuni kuuekümnendateni. Arvutid ja programmeerimine. Keeled ja rakendused. Integraalskeemid.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus3o.ppt, Itsissejuhatus3o.pdf.
  • Kell 14: arvuti riistvara: transistorid, loogikalülitused, aritmeetika, mälu, programmid.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus_proc_21.ppt, Itsissejuhatus_proc_21.pdf.
  • Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore's law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. Relee, lihtsad elektroonikaskeemid, mitme biti liitja ja lahutaja, lihtsad mälutüübid. Peaksid oskama ehitada väikese loogikavalemi järgi loogikakomponentidest elektroonikaskeemi, mis seda realiseerib, samuti koostada paaribitiste sisendite liitjat/lahutajat, samuti kolme eraldi biti liitjat ja trigerit.

Lisaks esimesele loengule:

Lisaks teisele loengule riistvarast:

3. nädal: Keskajalugu 1970 ... 1990 ja masinalähedane programmeerimine

17. september

  • Kell 12: Keskajalugu jätkub: seitsmekümnendad, kaheksakümnendad. Mikroprotsessorid. Mini-, mikro- ja persionaalarvutid.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus4o.ppt, Itsissejuhatus4o.pdf.
  • Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Riistvarast mälu tehnoloogia, cache ja mälu hierarhia, mis on assembler ja seos riistvaraga, mis on kompileerimine, linkimine, mis teeb loader.

Lisaks esimesele loengule:

Lisaks teisele loengule:

4. nädal: Lähiajalugu 1990-... ja andmetüübid masinalähedaselt

24. september.

  • Kell 12: Lähiajalugu: kaheksakümnendate teine pool kuni 2005. IBM PC, Macintosh, uued vanad opsüsteemid. Võrgundus ja veeb.
Loengumaterjal a osa:Itsissejuhatus5oa.ppt, Itsissejuhatus5oa.pdf.
Loengumaterjal b osa:Itsissejuhatus5ob.ppt, Itsissejuhatus5ob.pdf.
Loengumaterjal c osa:Itsissejuhatus5oc.ppt, Itsissejuhatus5oc.pdf.
  • Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee. Lihtsad andmetüübid, stringid, massiivid, puud, mis on pointer.


Lisaks produktiivsuse kasvu ja innovatsiooni aeglustumisest:

Lisaks ajaloost:

Lisaks andmete esitusest:

Muud huvitavat:

5. nädal: E-riigi alused ja programmeerimiskeeled ja nende realisatsioon

1. oktoober.

  • Kell 12: Margus Püüa räägib E-riigi alustest.
  • Kell 14: Erinevad programmeerimiskeeled ja kompileerimine/interpreteerimine.
  • Eksamiks: kompileerimine, interpreteerimine, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (assembler, fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python).


Lisaks:

Tutvu veidi nende populaarsus-võrdlustega:

Tillukeste interpretaatorite ja kompilaatorite koodinäited:

Siis vaata veidi neid asju:

Ja väga detailidesse minekuks on huvitav lugeda Javascripti interpretaatorite/kompilaatorite optimeeringutest:


6. nädal: Operatsioonisüsteemid ja tekstitöötlus

8. oktoober

  • Kell 12: Operatsioonisüsteemid
Loengumaterjal: Itsissejuhatus8a9.ppt, Itsissejuhatus8a9.pdf.
  • Kell 14: Ivari Horm räägib tekstitöötlusest.
Loengumaterjal: teksti toimetamine. Lisaks (mittekohustuslik) on siin allpool lingid näitefailide algfailidele ja tulemustele.


  • Eksamiks: opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown, nende plussid ja miinused.

Soovitavat katsetamist:

Eriti soovitavat lugemist:
Muidu soovitavat lugemist:


7. nädal: Tarkvara arhitektuur ja küberkaitse

15. oktoober.

  • Kell 12: Tarkvara arhitektuur. Teegid, komponendid, andmebaasid jms.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus9a20.ppt, Itsissejuhatus9a20.pdf.
  • Kell 14: Sten Mäses räägib küberkaitsest.
Loengumaterjal: Loeng-2020-10-15-cybersec_intro.pdf


  • Eksamiks: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte-vabavaralised), gpl-i põhipoindid. Küberkaitse küsimusi ei tule.


Kohustuslikku lugemist sel teemal eksamiks:

Lisaks mittekohustuslikku, aga eriti soovitavat lugemist, tähtsuse järjekorras:

Lisaks: täiesti mittekohustuslikke ideid lugemiseks:

8. nädal: Veebirakendused ja tabelarvutus

22. oktoober.

  • Eksamiks: mis on http, https, html, css, javascript, ajax, json, xml, kuidas üldjoontes töötab klassikaline veebirakendus ja kuidas single-page app (koodinäiteid / nende detaile ei küsita). Tabelarvutuse kohta küsimusi ei tule.
  • Kell 14: Ivari Horm räägib tabelarvutusest.
Loengumaterjal: https://study.risk.ee/arvuti/tabelarvutus/pohimoisted (slaidid, näitefailid)

Veebirakenduste teemal vaata veel:


9. nädal: Rekursioon ja interneti funktsioneerimine

29. oktoober.

  • Kell 12: Rekursioon, funktsionaal- ja loogiline progemine
Loengumaterjal: Itsissejuhatus11.ppt, Itsissejuhatus11.pdf.
  • Kell 14: interneti funktsioneerimine: Ivo Müürsepp
Loengumaterjal: ITI0101 Arvutivorgud IM.pdf
  • Eksamiks: rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus. Prologi näide tuleb ära tunda (et on Prolog). Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita.

Lisaks proovi ja loe veidi:

Vaata ja proovi näiteid modifitseerida:
Huvi korral installeeri ja proovi Prologi: SWI Prolog.

Tutvuda lühidalt interneti funktsioneerimisest:

10. nädal: Algoritmid: lahenduvus ja keerukus

5. november.

  • Kell 12: Algoritmid: lahenduvus.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus13a.ppt, Itsissejuhatus13a.pdf.
  • Kell 14: Algoritmid: keerukus. Ülevaade kursusest. Õppejõud Marko Kääramees.
Loengumaterjal: Algoritmid_2019.pdf.
  • Eksamiks: lahenduvus teoreetilises ja tavamõttes, mis on lahenduvad ülesanded. Positiivsete täisarvude, positiivsete/negatiivsete ja murdarvude võimsuse võrdlemine ja tõestamine. Reaalarvude suurem võimsus kui täisarvude võimsus (Cantori teoreem): tõestuse idee. Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse idee. Keerukusest: mis on algoritmide keerukus ja mis on O-notatsioon. Mis on sorteerimise parim keerukus halvimal juhul.


Vaata lisaks lahenduvuse teemal:

ja algoritmide teemal:


11. nädal: Ajuteadus ja andmebaasid

12. november.

  • Kell 12: Ajuteadus. Ülevaade päris aju (mitte tehis) kohta teadaolevast, põhiteooriatest ja lähenemistest.
Loengumaterjal: Brain_science.pdf.
  • Kell 14: Erki Eessaar räägib andmebaasidest. Andmed, informatsioon, andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL. SQLis (PostgreSQL) väike näide tabelite loomise ning andmete otsimise ja muutmise kohta.
Loengumaterjal: Andmebaasidest_s2020c.pdf ja täiendavalt xlsx ja sql näitefailid
  • Eksamiks: umbes kuipalju on neuroneid c-elegansil ja inimesel (suurusjärgud), mis on hall- ja valgeollus, mis on neuron, gliiarakk, müeliin. Kui palju sisend-väljund-jätkeid on neuronil (suurusjärgud), mis on teada neuronite ühendus(suhtlus)viisidest. Mis on Jennifer Anistoni neuron, mis on peegelneuronid ja grid cells. Mis on meem, evolutsioonipsühholoogia ja sotsiobioloogia. Andmebasidest: mis on andmebaas, mis on andmebaasisüsteem, mis on paar tuntumat andmebaasisüsteemi, mis on andmemudel.

Täiendavat ajuteaduse teemadel

Proovi järgi andmebaaside teemal; kui keeruline, tee algul läbi walkthrough ja/või w3schools SQL tutorial.


12. nädal: Tehisintellekt ja masinõpe

19. november

  • Kell 12: Tehisintellekt: sissejuhatus ja ülevaade.
Loengumaterjal: ai_sissejuhatus_c.pdf.
  • Kell 14: Priit Järv räägib masinõppest.
Loenguslaidid
  • Eksamiks: mis on tugev ja mis nõrk AI, mis on turingi test ja mis on eliza. Mis on otsimeetodites minimax ja alpha-beta (tehnilisi detaile ja näiteid ei tule). Mis on masinõpe. Mis on IBM Watson ja Wolfram Alpha. Võib tulla küsimus, et kas mingit sorti ülesannet praegused tehisintellektisüsteemid suudavad ok/väga hästi/väga halvasti lahendada. Masinõppest: mis põhiosadest koosnevad tehis-närvivõrgud, mida kasutatakse masinõppes. Mida närvivõrkudega õppe käigus tegelikult tehniliselt muudetakse? Mis on supervised learning, reinforcement learning, unsupervised learning (eeskätt, mille poolest nad üksteisest erinevad)?


Väga hea mõte on teha ise läbi lihtne sissejuhatav MOOC-kursus tehisintellektist: eestikeelne või inglisekeelne.

Taustaks: tehisintellektinduse magistrikursus TTÜs ja ülevaade tehisintellektinduse valdkondadest
Lisaks tasub vaadata:

Taustakuulamiseks soovitavaid podcastiepisoode:

13. nädal: Arendusprotsess, IT äri ja P2P võrgud, ledger, bitcoin

26. november.

NB! Viiruseleviku raskendamiseks hakkavad kõik loengud alates 26. novembrist ja edasi toimuma ainult on-line. Füüsiliselt VI korpuse auditooriumi palun mitte tulla. On-line loengu vaatamise õpetused on kursuse lehel ülal kohe kõige esimeses blokis, aga tervete failidena saad tõmmata ka siit: kell 12 loeng ja kell 14 loeng

  • Kell 12: Tarkvaraarendusprotsess, IT projektid ja äri.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus_projektid_raha_20.pptx, Itsissejuhatus_projektid_raha_20.pdf
  • Eksamiks: Arendusprotsessi kohta loengumaterjalidest küsimusi ei tule. Küll aga on küsimused allpool kohustuslike artiklite kohta. P2P teemadel: peamised P2P liigid, milleks on / mida optimeerib Bittorrent, darkneti / TORi põhiideed, mis ja milleks on Bitcoinis kaevandamine / proof of work.


Lisaks projektidest:

Lisaks P2P-st, ledgerist ja bitcoinist:

14. nädal: Loengud Helmese ja Transferwise arhitektidelt/arendajatelt.

3. detsember. Loengud ainult on-line.

  • Kell 12: Markus Karileet Helmesest räägib ettevõtte kontekstis projektidest ja praktilise tarkvara-arenduse teemadel. Loengu slaidid ja järelevaatamiseks mine loengu lingile. NB! Esimesed 23 minutit ei olnud loengus heli, seejärel taastus: scrolli sinnani.
  • Eksamiks: Helmese loengust: mis on frontend ja backend arendaja ja süsadmini peamised tehnilised töövaldkonnad/tehnoloogiad (eeskätt, mille poolest erinevad), mis on käsitestimine, automaatestimine ja pentestimine (jällegi, eeskätt mille poolest erinevad). Transferwise loengust (video!): tootefirmade ja traditsiooniliste it-arendusagentuuride erinevused, mis on MVP, mis on A/B testing.

15. nädal: Andmekaeve, andmelaod, andmevood

10. detsember. Loengud ainult online. Lingid loengute live striimile ilmuvad siia veidi enne loengute algust allpool. Praktika näitab, et alati ei õnnestu terve loengu heliga salvestamine: veidi kindlam on vaadata live striimi.

  • Eksamiks sellest päevast küsimusi ei tule.

16. nädal: Konsultatsioon ja loeng heaks programmeerijaks saamisest

17. detsember.

  • Kell 12: Konsultatsiooni järelvaadatav link eksami teemal: mida küsitakse, kuidas toimub, kuidas hinnatakse, mida õppida jne.
  • Eksamiks sellest päevast küsimusi ei tule.



Näiteid vanadest eksamitest

Siin on näited väga ammu tehtud eksamitest. Tegelikud eksamiküsimused tulevad teistsugused, formaat on sama.

Kohustuslikud lugemismaterjalid

Järgnevate materjalide läbilugemine on kursuse läbimisel kohustuslik ja nende kohta tuleb eksamil lugemiskontrolli-küsimusi:


Väga kasulikud lugemismaterjalid: loe neid!

Kursuse käigus on mõistlik lugeda valikut artikleid kõigist neist saitidest:

Kuula

Kui kõik tundub liiga lihtne, siis:

Pärit leheküljelt "http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&oldid=18936"