X-tee on eesti riigiasutuste infosüsteemide omavahelise suhtlemise põhisüsteem. Ta on korraga

protokoll, ehk sõnumite formaat, mida peab järgima
mõned tarkvaratükid, mida X-tee apide tegemieks tuleb kasutada (peatükk on nn turvaserver, mis tuleb installeerida, konfida, ja mille kaudu apit välja kutsuda ja vastata)
x-tee keskus RIA-s, mis monitoorib toimuvat, kogub statistikat ja annab asutustele õigusi osaleda või mitte

Mida X-tee teeb ja mis seal sees on?

Esiteks, P2P suhtlus:

P2P suhtlus asutuste infosüsteemide vahel: asutused suhtlevad apide kaudu omavahel, mingit keskust pole, kust data läbi jookseks. Peamine asi seal on API-de autentimine:
- korraga kokkulepe ja keskne süsteem sertidega majandamiseks ehk tuvastamiseks, et kas saatja saaja on ikka see asutus,kes ta ütleb ennast olevat
- seda majandamist teeb x-tee keskus RIA-s

on olemas spec, et kuidas konkreetselt teha SOAP apisid et datat küsida ja saata:
- SOAPi põhine, mõned spetsiaalsed kohustuslikud väljad headeris
- mismoodi datat tegelikult kodeerid, on suuresti igaühe oma teha

Teiseks, tarkvara:

on olemas tarkvaratükk nimega x-tee turvaserver (ehitatud algusest peale Cybernetica poolt)
- tüüpiliselt pannakse eraldi linuxi purki
- kogu liiklus nii küsijalt kui saajalt läheb läbi nende oma x-tee turvaserveri
- optsioonid: kas paned oma masinasse (võib virtual olla) või kasutad mingit turvaserveri hostingut

mida turvaserver veel teeb?
- logib enda kõhtu liikluse metainfot ja osa liikluse sisu, ca ühe kuu jagu: seda detailinfot ei saadeta kuhugile
- nö basic metainfo, et kellega on ühendust võetud ja mis ajal, selle saadab turvaserver keskusesse, st keskuses on piiratud logi: logis on näha osapooled ja aeg ja api calli nimi

mis on x-tee lisaväärtus versus harilik https?
- peamine lisaväärtus on korrektne ja kontrollitud autentimine, ehk sertidega majandamine.
- tähelepanek: turvaserverit ei ole väga lihtne konfida

Ajalugu

Esialgne idee ja selle promomine riigis oli kolme inimese tiimi poolt: Vello Kadarpik, Tanel Tammet, Ain Järv.
kui x-tee algas, siis tegid softi kaks firmat: Cybernetica ja Assert (viimane pooldus Fujitsu Eestiks ja Aktorsiks)
algul oli x-tee xml-rpc-ga, siis oli paralleelselt juurde soap, lõpuks jäi ainult soap
regulaarselt iga paari aasta tagant (ca 4-5 a) lastakse välja uued versioonid protokollist ja turvaserverist
Uusim x-tee versioon
- väiksed kasulikud headeri muutused
- selle asemel et öelda organisatsiooni id, on nüüd ka alamorganisatsiooni id
- hakati nõudma riistvaralist turvat, st eriseadet arvuti küljes sertidega kindlamaks majandamiseks
- uuemale üleminek venis mitu aastat pikemaks ja praegugi on käimas mõlemid paralleelselt