Omadus-väärtus (ehk rdf) andmebaasidest
Enne rdf baaside selgitamist kirjutan andmete hoidmisest nö traditsioonilistes andmebaasides.
Harilikud tabelid mitte-rdf baasides
Harilikes andmebaasides hoitakse andmeid enamasti mitmes tabelis: iga tabel sisaldab infot mingit sorti asjade kohta (inimesed, firmad, autod jne jne). Iga tabel sisaldab hulga tulpasid: üks tulp sisaldab vastavat sorti asja mingit kindlat infot (nimi, registrikood, mark, hind vms).
Toome lihtsa näite kahe tabeliga, kusjuures kumbatki võib hoida lihtsalt ketta peal failina:
isikud.csv:
ikood,eesnimi,pereknimi,vanus,pikkus 10,Jaan,Mets,32,170.5 50,Mihkel,Karu,21,180.4 30,Anna Marie,Rebane,22,165
ametid.csv:
amet,isikukood,palk koristaja,10,5000 lektor,10,5000 direktor,30,9000
Esimene fail (isikud.csv) sisaldab infot inimeste kohta. Üks rida vastab ühele inimesele, iga tulp sisaldab konkreetset infot (eesnimi,pereknimi,vanus,pikkus). Samamoodi sisaldab teine tabel infot palkade kohta.
Kui tahad siduda eri tabeleid (näiteks, panna kirja, mis amet on mis inimesel) siis tehakse seda antud näites nii, et ametite tabelis on isikukoodi tulbas kirjas inimese kood isikute tabelis (ehk, "isikukood" tulp ametite tabelis vastab "ikood" tulbale isikute tabelis).
Omadus-väärtus (ehk rdf) andmebaaside idee
Traditsiooniline viis andmeid hoida on väga hea, kui on täpselt teada, mis sorti asjade kohta ja mis sorti infot me hoidma hakkame. Teisisõnu, saame tabelite loetelu ja tulbad ette ära määrata, ning siis teha oma programmid täpselt nende tabelite ja nende tulpade jaoks.
Paraku ei ole see igas rakenduses võimalik. Eriti ebamugavaks läheb olukord, kui andmeid tuleb lugeda võrgus olevatest andmebaasidest, mida teised arendajad vahel muudavad (lisavad sinna tulpasid jne): me ei saa täpselt ette ennustada, et mis tabelid mis tulpadega meile kättesaadavad on.
Appi tuleb järgmine lihtne idee: hoiame kõiki oma objekte (inimesed, ametid, autod jne) ühesainsas nelja tulbaga tabelis:
objekti kood , objekti omaduse nimi , objekti omaduse väärtus, objekti omaduse tüüp
Ehk, selle asemel, et iga omadust hoida eraldi tulbas, hoiame ühe objekti ühte omadust täpselt ühel real. Arusaadavalt on selliselt tehtud andmebaasis palju rohkem ridu, kui nö traditsioonilises andmebaasis.