Omadus-väärtus (ehk rdf) andmebaasidest

Enne rdf baaside selgitamist kirjutan andmete hoidmisest nö traditsioonilistes andmebaasides.

Harilikud tabelid mitte-rdf baasides

Harilikes andmebaasides hoitakse andmeid enamasti mitmes tabelis: iga tabel sisaldab infot mingit sorti asjade kohta (inimesed, firmad, autod jne jne). Iga tabel sisaldab hulga tulpasid: üks tulp sisaldab vastavat sorti asja mingit kindlat infot (nimi, registrikood, mark, hind vms).

Toome lihtsa näite kahe tabeliga, kusjuures kumbatki võib hoida lihtsalt ketta peal failina:

isikud.csv:

 ikood,eesnimi,pereknimi,vanus,pikkus
 10,Jaan,Mets,32,170.5  
 50,Mihkel,Karu,21,180.4
 30,Anna Marie,Rebane,22,165

ametid.csv:

  amet,isikukood,palk
  koristaja,10,5000
  lektor,10,5000
  direktor,30,9000
 

Esimene fail (isikud.csv) sisaldab infot inimeste kohta. Üks rida vastab ühele inimesele, iga tulp sisaldab konkreetset infot (eesnimi,pereknimi,vanus,pikkus). Samamoodi sisaldab teine tabel infot palkade kohta.

Kui tahad siduda eri tabeleid (näiteks, panna kirja, mis amet on mis inimesel) siis tehakse seda antud näites nii, et ametite tabelis on isikukoodi tulbas kirjas inimese kood isikute tabelis (ehk, "isikukood" tulp ametite tabelis vastab "ikood" tulbale isikute tabelis).