Lühiülevaade riigi infosüsteemist

Riigi infosüsteemi üldpõhimõtted

Üldist tegevust, põhimõtteid ja järjehoidmist/katalooge/kontrolli teeb Riigi Infosüsteemi Amet RIA.

Konkreetseid andmekogusid/infosüsteeme/X-tee liideseid haldavad riigiametid ja kohalikud omavalitsused ise.

NB! Igal ministeeriumil on õigus korraldada asju oma äranägemise järgi: RIAl ei ole voli kedagi väga kamandada, ainult anda oma pehmeid nõudeid ja avaldada pehmet survet (allpool sellest veel). See tuleneb poliitilisest loogikast: valituskoalitsioon jagab ministrikohad ja ühe erakonna juhtimisel ministeerium ei püüa sekkuda teise erakonna juhitava ministeeriumi mängumaale.

Ministeeriumide all on riigiametid, kes siis tegelikult tegelevad andmevärkidega. Ministeerium koordineerib oma riigiametite tööd. Üldjuhul tellivad riigiametit andmebaaside/liideste tegemist ettevõtetelt a la Nortal, Helmes jne, kellega sõlmitakse pikemaajalised halduslepingud. Suurematel ministeeriumitel on ka oma infosüsteemide suur-osakonnad (infotehnoloogia arenduskeskused) peamised neist on

• Siseministeeriumi all SMIT
• Rahandusministeeriumi all RMIT
• Sotsiaalministeeriumi all TEHIK

kes tegelevad paljude infosüsteemide/registrite ehitamise ja haldamisega.

NB! Uuri veidi eeltoodud viitadelt, mis konkreetseid registreid/andmebaase/infosüsteeme SMIT ja RMIT haldavad.

Ametid ise üldiselt ainult kasutavad infosüsteeme (a la lisavad/muudavad andmeid) ja tellivad suuremaid töid ettevõtetelt.

Kohalikud omavalitsused on samas ministeeriumide kontrolli alt väljas ja võivad teha asju, kuidas ise tahavad, jällegi, RIA pehme surve all.

Register ja muud andmekogud

Osad riigi andmekogud on "registrid", osad ei. "Register" on veidi hägus mõiste, mille põhitähendus on a la "ametlikku või juriidilist efekti andev andmekogu". Reeglina on "registri" jaoks olemas eraldi seadus, mis ütleb, et mis seal peab olema, mis on tema õiguslik tähendus, kes ja kuidas seda haldab. Paljude veidi vähem kriitiliste infosüsteemide jaoks on olemas määrus (madalam tase, kui seadus), mis ütleb analoogilisi asju infosüsteemi kohta.

Näiteks, kinnisvara register ongi see, mis ütleb, et kelle oma mis kinnisvara on. Kui sinu kinnisvara on seal olemas ja sina oled omanikuks märgitud, siis täpselt see tähendabki, et sina oled omanik. Seega on seal muutuste tegemine väga kriitiline asi, ja muutusi andmetes teevad üldiselt kohtud (ehk, nende eraldi osakonnad), kes peavad saama digiallkirjastatud avaldused koos õigete kinnitustega notarilt jne, mis ei ole triviaalne protsess ja võtab aega: kohtuametnikud peavad kõik üle kontrollima.

Vaata näitena:

• Rahvastikuregistri seadus
• Rahvastikuregistri infoleht ministeeriumis
• Riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) määrus: see on siis madalam, kui seadus.
• Riigivaraseadus § 95. Riigi kinnisvararegister: register seaduse eraldi paragrahvis.

Kõige laiemalt kasutatav register riigis ongi rahvastikuregister,

Riigi infosüsteemide haldussüsteem

RIA peamine tehniline vahend kataloogimiseks, kontrollimiseks jne on Riigi Infosüsteemide Haldussüsteem RIHA.

Tutvu kõigepealt:

• Riha avaleht
• "Riha kataloog" RIHA ülamenüüst: siin on toodud kõik riigi infosüsteemid.

RIHAs on nii riigi (st ministeeriumid) kui kohalike omavalitsuste infosüsteemid. Pane tähele, et paljud riigi infosüsteemid on ühesama tarkvara kloonid (a la dokumendihaldussüsteem, mida paljud kasutavad).

RIHA mõte on:

• Kataloogida infosüsteeme ja säilitada nende esmast kontaktinfot (kellega ühendust võtta) ja kirjeldust.
• Koguda infosüsteemide dokumentatsiooni.
• Salvestada infosüsteemide juures nende X-TEE teenuste (ehk API-d, mille kaudu neilt infot saab) baasandmeid.

Seejuures ei ole RIHAs tihtipeale kogu tehnilist dokumentatsiooni. See, mis dokumentatsioon on sinna pandud, sõltub väga sellest, et mida kooskõlastajad nõuavad.

Keeruline küsimus on andmebaasi väljade teema: RIA tahab kontrollida, kas kogutud info on kuskil mujal andmebaasi olemas (et dubleerimist vältida), AKI tahab kontrollida, kas ei koguta ülemäära palju infot jne. Sestap on neil vaja teada andmebaasi välju, samas ei taha nad näha kõiki "tehnilisi" välju ja tahaksid aru saada, mis on välja sisuline eesmärk (väljanimi ei ole alati informatiivne). Küsimus, et mis välju näidata ja kuidas kirjeldada, ei ole kerge ja iga infosüsteem teeb seda veidi erinevalt.

RIHAst on mitu versiooni: umbes viis aastat tagasi alustati "vana" RIHA moderniseerimist: seda võeti ette küllalt suurejooneliselt, aga siis jooksis töö erinevate vastandlike ja muutuvate soovide tõttu kinni. Seepeale alustati nö "lightweight" moderniseerimisega, mille tulemusena on praegu olemas "uus RIHA" ja "vana RIHA", kusjuures uus RIHA on peamiselt uus UI vana andmebaasi peal. Osa infot on nähtaval "uues RIHAS", osade jaoks aga viitab ta "vanale RIHAle".

Kooskõlastamine

Pane seejuures tähele, et, RIA soovib, et iga riigi andmekogu oleks kooskõlastatud

• Riigi Infosüsteemi Ametiga,
• Andmekaitse Inspektsiooniga AKI
• Statistikaametiga
• Maa-ametiga
• Rahvusarhiiviga.

See tähendab, et kui mingi uus andmekogu luuakse, või olemasolevat oluliselt muudetakse/arendatakse, siis ei ole süsteem enne OK (ehk "kasutamine kooskõlastatud") seisundis, kui kõik ülevaltoodud asutused ei ole (a) kontrollinud, kas nende spetsiifilised nõuded/soovid on täidetud, (b) sisestanud oma kooskõlastuse-info RIHA süsteemi.

RIA jaoks on see kooskõlastamise teema üks põhilisi asju, mida RIHA-ga hallatakse: et kuidas kooskõlastamine liigub ja kas sai valmis, mis on ettekirjutused, et mida andmekogu projekteerija peaks muutma jne.

RIA mõjutab andmekogu ehitavat/haldavat asutust kooskõlastama peamiselt kahel viisil (a) nõudlike kirjadega (b) ähvardusega lülitada asutuse infosüsteemi X-TEEst välja (või seda üldse mitte ühendada X-TEEga), mispuhul andmekogu tihtipeale ei saaks normaalselt funktsioneerida.

Mis on need kooskõlastamise spetsiifilised/nõuded soovid ja kuidas neid kontrollitakse? RIA ise uurib eeskätt, et kas kogutavad andmed on äkki mõnes teises andmekogus olemas ja kui on, siis nõuab hoopis ühendust teise andmekoguga, mitte nende omaette kogumist. Samuti uurivad nad elementaarsete turvanõuete täitmist ISKE. Andmekaitse inspektsioon kontrollib, kas ei koguta ülemäära palju infot inimeste kohta ja kas elementaarsed turvanõuded on ok. Statistikaamet kontrollib, kas nn "klassifikaatorid" a la ettevõtte tüüp, tegevusalad jms on kodeeritud vastavalt nende soovidele/standarditele. Maa-amet kontrollib, et keegi ei kasutaks lihtsalt "aadressi" tekstivälja, vaid kasutataks Maa-ameti spetsiifilist aadressi-struktuuri ja nende oma infosüsteemi ID-sid eri aadresside jaoks. Rahvusarhiiv kontrollib, kas andmekogu arhiveerimine on korraldatud nende nõuete järgi (et millal antakse arhiivi, millal kustutatakse jne).

Kuidas kontrollitakse? Põhimõtteliselt dokumentatsiooni järgi: kas dokumentatsioonis on näha, et need nõuded on täidetud. Lisaks vaatavad nad tihti ka andmebaasi schemat, a la, kas seal on inimeste kohta infovälju, mida süsteem justkui ei peaks koguma, kas on aadressi-tekstivälju, mida ei peaks olema jne. Seda kontrolli on keeruline teha ja vajalikku infot on keeruline dokumentatsioonis näidata. Sestap on kontroll tihti pikaajaline suhtlus kontrollija ja andmekogu projekteerija vahel. Andmekogu projekteerijalt nõutakse palju vajalikku dokumentatsiooni, aga ei ole lihtne aru saada, mis dokumentatsioon tuleks teha, et kooskõlastaja olukorrast piisavalt hästi aru saaks, samuti, mida kooskõlastaja siis konkreetselt kontrollib ja mis ei ole ok.

Vaata neid koolitusmaterjale:

• Riigi infosüsteem: kes mida kooskõlastab
• Kooskõlastamise protsess
• Detailsemad nõuded, mida kooskõlastajad jälgivad ja mida nad kontrollivad
• Soovitused tehnilisemaks dokumenteerimieks

RIHA koolitusmaterjalid ja juhendid

• Üldleht

Andmesaatkonnad

"Andmesaatkonnad" tähendab kriitiliste registrite (a la rahvastikuregister, kinnisvararegister jms) jooksvat backuppimist Eestist väljapoole nö juriidiliselt turvalises kohas. Vaata paari linki:

• Digi uudis
• MKM uudis

Riigipilv

Riigipilv on suhteliselt uuem areng: eesmärk on teha Eesti riiklik oma pivelahendus riigi infosüsteemide jaoks. Miks mitte kasutada Amazoni, Azure, Googlet? Sest nende kasutamine (a) tekitaks riigil sõltuvuse firmade heasoovlikkusest ja püsimiset (b) turvalisus sõltuks samamoodid nende firmade turvalahendustest ja võiks olla rünnatav välisriikide poolt, kes suudavad neid firmasid mõjutada. Tutvu lühidalt:

• Riigipilve leht
• Mediumi artikkel riigipilvest
• Riigipilve ametlik kontseptsioon