X-tee märkmed loengust: erinevus redaktsioonide vahel
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
* x-tee keskus RIA-s, mis monitoorib toimuvat, kogub statistikat ja annab asutustele õigusi osaleda või mitte | * x-tee keskus RIA-s, mis monitoorib toimuvat, kogub statistikat ja annab asutustele õigusi osaleda või mitte | ||
= Mida X-tee teeb? | = Mida X-tee teeb ja mis seal sees on? = | ||
Esiteks, P2P suhtlus: | |||
* P2P suhtlus asutuste infosüsteemide vahel: asutused suhtlevad apide kaudu omavahel, mingit keskust pole, kust data läbi jookseks. Peamine asi seal on <B>API-de autentimine</b>: | * P2P suhtlus asutuste infosüsteemide vahel: asutused suhtlevad apide kaudu omavahel, mingit keskust pole, kust data läbi jookseks. Peamine asi seal on <B>API-de autentimine</b>: | ||
| 16. rida: | 16. rida: | ||
** SOAPi põhine, mõned spetsiaalsed kohustuslikud väljad headeris | ** SOAPi põhine, mõned spetsiaalsed kohustuslikud väljad headeris | ||
** mismoodi datat tegelikult kodeerid, on suuresti igaühe oma teha | ** mismoodi datat tegelikult kodeerid, on suuresti igaühe oma teha | ||
Teiseks, tarkvara: | |||
* on olemas tarkvaratükk nimega x-tee turvaserver (ehitatud algusest peale Cybernetica poolt) | * on olemas tarkvaratükk nimega x-tee turvaserver (ehitatud algusest peale Cybernetica poolt) | ||
| 25. rida: | 27. rida: | ||
** logib enda kõhtu liikluse metainfot ja osa liikluse sisu, ca ühe kuu jagu: seda detailinfot ei saadeta kuhugile | ** logib enda kõhtu liikluse metainfot ja osa liikluse sisu, ca ühe kuu jagu: seda detailinfot ei saadeta kuhugile | ||
** nö basic metainfo, et kellega on ühendust võetud ja mis ajal, selle saadab turvaserver keskusesse, st keskuses on piiratud logi: logis on näha osapooled ja aeg ja api calli nimi | ** nö basic metainfo, et kellega on ühendust võetud ja mis ajal, selle saadab turvaserver keskusesse, st keskuses on piiratud logi: logis on näha osapooled ja aeg ja api calli nimi | ||
* mis on x-tee lisaväärtus versus harilik https? | * mis on x-tee lisaväärtus versus harilik https? | ||
** peamine lisaväärtus on korrektne ja kontrollitud autentimine, ehk sertidega majandamine. | ** peamine lisaväärtus on korrektne ja kontrollitud autentimine, ehk sertidega majandamine. | ||
** tähelepanek: turvaserverit ei ole väga lihtne konfida | ** tähelepanek: turvaserverit ei ole väga lihtne konfida | ||
= Ajalugu = | |||
* Esialgne idee ja selle promomine riigis oli kolme inimese tiimi poolt: Vello Kadarpik, Tanel Tammet, Ain Järv. | |||
* kui x-tee algas, siis tegid softi kaks firmat: Cybernetica ja Assert (viimane pooldus Fujitsu Eestiks ja Aktorsiks) | |||
* algul oli x-tee xml-rpc-ga, siis oli paralleelselt juurde soap, lõpuks jäi ainult soap | |||
* regulaarselt iga paari aasta tagant (ca 4-5 a) lastakse välja uued versioonid protokollist ja turvaserverist | |||
* Uusim x-tee versioon | |||
** väiksed kasulikud headeri muutused | |||
** selle asemel et öelda organisatsiooni id, on nüüd ka alamorganisatsiooni id | |||
** hakati nõudma riistvaralist turvat, st eriseadet arvuti küljes sertidega kindlamaks majandamiseks | |||
** uuemale üleminek venis mitu aastat pikemaks ja praegugi on käimas mõlemid paralleelselt | |||
Redaktsioon: 29. aprill 2020, kell 22:28
X-tee on eesti riigiasutuste infosüsteemide omavahelise suhtlemise põhisüsteem. Ta on korraga
- protokoll, ehk sõnumite formaat, mida peab järgima
- mõned tarkvaratükid, mida X-tee apide tegemieks tuleb kasutada (peatükk on nn turvaserver, mis tuleb installeerida, konfida, ja mille kaudu apit välja kutsuda ja vastata)
- x-tee keskus RIA-s, mis monitoorib toimuvat, kogub statistikat ja annab asutustele õigusi osaleda või mitte
Mida X-tee teeb ja mis seal sees on?
Esiteks, P2P suhtlus:
- P2P suhtlus asutuste infosüsteemide vahel: asutused suhtlevad apide kaudu omavahel, mingit keskust pole, kust data läbi jookseks. Peamine asi seal on API-de autentimine:
- korraga kokkulepe ja keskne süsteem sertidega majandamiseks ehk tuvastamiseks, et kas saatja saaja on ikka see asutus,kes ta ütleb ennast olevat
- seda majandamist teeb x-tee keskus RIA-s
- on olemas spec, et kuidas konkreetselt teha SOAP apisid et datat küsida ja saata:
- SOAPi põhine, mõned spetsiaalsed kohustuslikud väljad headeris
- mismoodi datat tegelikult kodeerid, on suuresti igaühe oma teha
Teiseks, tarkvara:
- on olemas tarkvaratükk nimega x-tee turvaserver (ehitatud algusest peale Cybernetica poolt)
- tüüpiliselt pannakse eraldi linuxi purki
- kogu liiklus nii küsijalt kui saajalt läheb läbi nende oma x-tee turvaserveri
- optsioonid: kas paned oma masinasse (võib virtual olla) või kasutad mingit turvaserveri hostingut
- mida turvaserver veel teeb?
- logib enda kõhtu liikluse metainfot ja osa liikluse sisu, ca ühe kuu jagu: seda detailinfot ei saadeta kuhugile
- nö basic metainfo, et kellega on ühendust võetud ja mis ajal, selle saadab turvaserver keskusesse, st keskuses on piiratud logi: logis on näha osapooled ja aeg ja api calli nimi
- mis on x-tee lisaväärtus versus harilik https?
- peamine lisaväärtus on korrektne ja kontrollitud autentimine, ehk sertidega majandamine.
- tähelepanek: turvaserverit ei ole väga lihtne konfida
Ajalugu
- Esialgne idee ja selle promomine riigis oli kolme inimese tiimi poolt: Vello Kadarpik, Tanel Tammet, Ain Järv.
- kui x-tee algas, siis tegid softi kaks firmat: Cybernetica ja Assert (viimane pooldus Fujitsu Eestiks ja Aktorsiks)
- algul oli x-tee xml-rpc-ga, siis oli paralleelselt juurde soap, lõpuks jäi ainult soap
- regulaarselt iga paari aasta tagant (ca 4-5 a) lastakse välja uued versioonid protokollist ja turvaserverist
- Uusim x-tee versioon
- väiksed kasulikud headeri muutused
- selle asemel et öelda organisatsiooni id, on nüüd ka alamorganisatsiooni id
- hakati nõudma riistvaralist turvat, st eriseadet arvuti küljes sertidega kindlamaks majandamiseks
- uuemale üleminek venis mitu aastat pikemaks ja praegugi on käimas mõlemid paralleelselt