X-tee märkmed loengust

X-tee on eesti riigiasutuste infosüsteemide omavahelise suhtlemise põhisüsteem. Ta on korraga

• protokoll, ehk sõnumite formaat, mida peab järgima
• mõned tarkvaratükid, mida X-tee apide tegemieks tuleb kasutada (peatükk on nn turvaserver, mis tuleb installeerida, konfida, ja mille kaudu apit välja kutsuda ja vastata)
• x-tee keskus RIA-s, mis monitoorib toimuvat, kogub statistikat ja annab asutustele õigusi osaleda või mitte

Mida X-tee teeb? =

Kahte peamist asja:

• P2P suhtlus asutuste infosüsteemide vahel: asutused suhtlevad apide kaudu omavahel, mingit keskust pole, kust data läbi jookseks. Peamine asi seal on API-de autentimine:
  • korraga kokkulepe ja keskne süsteem sertidega majandamiseks ehk tuvastamiseks, et kas saatja saaja on ikka see asutus,kes ta ütleb ennast olevat
  • seda majandamist teeb x-tee keskus RIA-s

• on olemas spec, et kuidas konkreetselt teha SOAP apisid et datat küsida ja saata:
  • SOAPi põhine, mõned spetsiaalsed kohustuslikud väljad headeris
  • mismoodi datat tegelikult kodeerid, on suuresti igaühe oma teha

• on olemas tarkvaratükk nimega x-tee turvaserver (ehitatud algusest peale Cybernetica poolt)
  • tüüpiliselt pannakse eraldi linuxi purki
  • kogu liiklus nii küsijalt kui saajalt läheb läbi nende oma x-tee turvaserveri
  • optsioonid: kas paned oma masinasse (võib virtual olla) või kasutad mingit turvaserveri hostingut

• mida turvaserver veel teeb?
  • logib enda kõhtu liikluse metainfot ja osa liikluse sisu, ca ühe kuu jagu: seda detailinfot ei saadeta kuhugile
  • nö basic metainfo, et kellega on ühendust võetud ja mis ajal, selle saadab turvaserver keskusesse, st keskuses on piiratud logi: logis on näha osapooled ja aeg ja api calli nimi

• mis on x-tee lisaväärtus versus harilik https?
  • peamine lisaväärtus on korrektne ja kontrollitud autentimine, ehk sertidega majandamine.
  • tähelepanek: turvaserverit ei ole väga lihtne konfida

• ajalugu:
  • Esialgne idee ja selle promomine riigis oli kolme inimese tiimi poolt: Vello Kadarpik, Tanel Tammet, Ain Järv.
  • kui x-tee algas, siis tegid softi kaks firmat: Cybernetica ja Assert (viimane pooldus Fujitsu Eestiks ja Aktorsiks)
  • algul oli x-tee xml-rpc-ga, siis oli paralleelselt juurde soap, lõpuks jäi ainult soap
  • regulaarselt iga paari aasta tagant (ca 4-5 a) lastakse välja uued versioonid protokollist ja turvaserverist
  • Uusim x-tee versioon
    • väiksed kasulikud headeri muutused
    • selle asemel et öelda organisatsiooni id, on nüüd ka alamorganisatsiooni id
    • hakati nõudma riistvaralist turvat, st eriseadet arvuti küljes sertidega kindlamaks majandamiseks
    • uuemale üleminek venis mitu aastat pikemaks ja praegugi on käimas mõlemid paralleelselt