Tarkvaratehnoloogiad: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Lambda
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
← Vanem muudatusUuem muudatus →
18. rida: 18. rida:
== <font color="red">Õppetöö piiranguajal</font> ==
== <font color="red">Õppetöö piiranguajal</font> ==


Viimane praktilise töö sessioon toimub videokõnena tavalisel planeeritud ajal, kus  
Viimane praktilise töö sessioon [[Tarkvaratehnoloogia_praktikumide_etapid#5._p.C3.A4ev:_edasiarenduse_planeerimine.2C_vigade_ja_puuduste_parandamine.2C_ettekanne (vaata siit päeva eesmärke)]] toimub videokõnena tavalisel planeeritud ajal, kus  
* püüame videosse lülitada korraga võimalikult palju tudengeid: hetkel ei oska öelda, millised tehnilised piirangud võivad tekkida
* püüame videosse lülitada korraga võimalikult palju tudengeid: hetkel ei oska öelda, millised tehnilised piirangud võivad tekkida
* iga grupp teeb ettekande, nagu plaanis
* iga grupp teeb ettekande, nagu plaanis

Redaktsioon: 24. märts 2020, kell 14:24

Ainekood: ITO8020
Link: http://www.lambda.ee/wiki/tarkvaratehnoloogiad
Link ÕISi https://ois.ttu.ee/aine/ito8020
Õppejõud: Tanel Tammet
Kontakt: tanel.tammet@ttu.ee, 6203457, ICT 426
Varasemast: Tarkvaratehnoloogiad 2019 aasta arhiiv


Õppetöö piiranguajal

Viimane praktilise töö sessioon Tarkvaratehnoloogia_praktikumide_etapid#5._p.C3.A4ev:_edasiarenduse_planeerimine.2C_vigade_ja_puuduste_parandamine.2C_ettekanne (vaata siit päeva eesmärke) toimub videokõnena tavalisel planeeritud ajal, kus

  • püüame videosse lülitada korraga võimalikult palju tudengeid: hetkel ei oska öelda, millised tehnilised piirangud võivad tekkida
  • iga grupp teeb ettekande, nagu plaanis
  • saame ettekannet kommenteerida ja arutada, nagu plaanis

Videokõne tehnoloogiaks plaanime kasutada Skype ja paneme siia lehele enne praktilise töö sessiooni liitumiseks lingi. Kui keegi ei ole Skype tükk aega kasutanud, palun uuendage oma Skype ja tehke katseks mõne teise skypekasutajaga videokõne, et heli/pilt käima seadistada.

Enne ettekandeid saab õppejõuga viimase praksi ajal konsulteerida samuti videokõne abil.

Palume grupiliikmetel ühine töö korraldada teile endile mugavamal viisil.

Probleemide korral kirjutage palun tanel.tammet@ttu.ee või radu.prekup@gmail.com.

Eksamid

Uues olukorras plaanime teha eksamid alles korralisel eksamiperioodil mai teises pooles.

Tehnikaülikool - ja kõik muud ülikoolid - on peatanud kogu kohalkäimisega-seotud õppetegevuse kuni 1. maini. Tudengid ei saa isegi ülikoolihoonetesse sisse.

Slacki kanal

Liituge Slack jututoaga:

Kursuse eesmärk ja põhimõtted

Mõista IT-süsteemide tehnoloogilist konstruktsiooni, arendusvahendeid ja arendusprotsesse.

Saada aru riistvara, tarkvara ja kommunikatsiooniprotokollide ehituse põhiideedest.

Mõista

  • tarkvara peamisi arhitektuurivariante,
  • erinevate programmeerimiskeelte olemust,
  • teekide ja raamistike kasutamise üldisi põhimõtteid,
  • erinevate arendusprotsesside ideid.

Kursuse raames ülikoolis kohapeal loenguid ei toimu: kõik loengud on varasemalt salvestatud videosse, ja lisatud presentatsioon, vaata siin lehel allpool.

Kohapealne töö (praktikum/konsultatsioon) on mõeldud eeskätt praktilise arenduskogemuse saamiseks, eesmärgiga omaenda katsetuste najal tekitada arusaamine, mismoodi praktiline arendusprotsess toimub, mida ja kuidas standardtehnoloogiatega teha saab, mis on keeruline ja mis lihtne.

Kohapealne praktiline töö eeldab varasemat tutvumist osade allpool toodud teemadega.

Esimeseks praktikumiks oleks väga soovitav vaadata/lugeda läbi allpool materjalid teemadel

  • Veebilehed (tingimata)
  • Programmeerimise sissejuhatus Pythonis (soovitav)

Hindamine

Kursus lõpeb eksamiga. Eksam on kirjalik ja selle tegemiseks kulub orienteeruvalt poolteist tundi. Aega eksamiks on kolm tundi.

Hindamisel arvestatakse praktikumide tulemusi kaaluga 40% ja eksamitulemusi kaaluga 60%.

Eksamis ei tule otseseid programmeerimisülesandeid ning vastused tuleb kirjutada paberile: arvutit ja lisamaterjale kasutada ei või. Küsimused tulevad järgmisest neljast sordist:

  • Küsimused mõistete ja põhimõtete ja tehnoloogiate kohta: mis on mis ja milleks kasutatakse. Vastused on siis paarilauselised seletused. Küsimused tulevad ainult kursuse powerpointides ja videoloengutes toodu kohta.
  • Kontrollküsimused eesmärgiga aru saada, kas olete lugenud kursuse lehel arendusprotsesside peatüki lõpus oleva kirjanduse läbi. Iga selline küsimus küsib midagi lühidat teksti mõne põhipunkti või eriti meeldejääva asjaolu kohta: pikemaid vastuseid/referaate ei ole vaja kirjutada.
  • Küsimused väikeste näite-koodi-juppide - python, javascript, html, css - äratundmise ja esmase arusaamise kohta. Kõik need näitejupid võetakse otse kursuse powerpointidest ja videoloengutest ja küsitakse, mis keeles jupp ja mida ta umbes teeb.
  • Küsimused, kus antakse ülesanne pakkuda välja arhitektuuriline ja tehnoloogiline lahendus mingile suhteliselt väikesele tarkvara-loomise probleemile, seda lahendust põhjendada ja tuua välja orienteeruv töömaht lahenduse eri osadele ja võimalikud riski- ning keerukuskohad.

Praktikumi/konsultatsiooni ajad

Eri rühmadel neljapäeviti ja reedeti ruumis ICT-501:

B-rühm (IADM20B) neljapäeviti:

  • 30.01.2020 kl 16-20.30
  • 13.02.2020 kl 16-20.30
  • 27.02.2020 kl 16-20.30
  • 12.03.2020 kl 16-20.30
  • 26.03.2020 kl 16-20.30

A-rühm (IADM20A) reedeti:

  • 31.01.2020 kl 15-19.30
  • 14.02.2020 kl 15-19.30
  • 28.02.2020 kl 15-19.30
  • 13.03.2020 kl 15-19.30
  • 27.03.2020 kl 15-19.30

Praktiline ülesanne

Kursuse kodu-või-praktikumiülesandeks on (a) reaalse rakenduse planeerimine ja ehitamine, mis kuvab kasutajale veebis mõistetavalt ja otsitavalt ja/või sorteeritavalt mingit reaalset andmestikku, mis on soovitavalt teie enda töökohast pärit. Kui sa sobivat andmestikku oma töökohast ei leia, vali mõni töödeldav ja huvitav andmestik eesti avaandmete portaalist, (b) edasiarenduse planeerimine hüpoteetiliseks tellimiseks.

Soovitav on tulemus panna üles avalikku pilveserverisse (soovitus: digitalocean) ja kood avalikku koodihoidlasse (soovitus: github). Alternatiiv on panna tulemus dijkstra serverisse Taltechis.

Github on tasuta, digitalocean annab alustajatele ca 100 USD krediiti ja lisaks on olemas Github student pack, mis sisaldab ca 50 USD digitaloceani krediiti. Rangelt kohustuslik avaliku veebiserveri ja githubi kasutamine ei ole: väiksema arvu punkte saab praktikumist ka siis, kui realiseerid kõik lihtsalt oma arvutis ja ei pane kuhugi üles.

Praktikumi töökorraldus

Ülesannet võib teha üksi või kahekesi.

Kursuse praktikumipäevadel tegeleme teie projekti realiseerimise etappidega, ning iga etapi/praktikumipäeva lõpuks vaatame üle hetkeseisu ja anname esialgsed hinnangud, kui kaugele on jõutud ja mis on edasised sammud, veidi sarnaselt tüüpiliste agiilse arenduse hetkeseisu-koosolekutega.

Selleks peab iga grupp tegema praktikumipäeva lõpus paariminutise ettekande, kus on öeldud:

  • grupi liikmete nimed
  • mida sel päeval üritati teha ja kuhu jõuti
  • mis on plaan järgmise praktikumikorraga saavutada

Praktikumijuhendaja hindab iga päeva progressi.

Lõpp-presentatsioon viimasel päeval peaks olema pikem, ca viisteist minutit.

Praktikumi kogutulemusest on arvestuslikult ca 50% lõpptulemus ja teine ca 50% esimese nelja päeva tulemused.

Praktikumi etapid

Jagame töö etapiviisi viiele praktikumi päevale: nende jaoks on eraldi wikileht:

tarkvaratehnoloogia praktikumide etapid.

Loengud ja materjalid

Loengud on salvestatud youtube klippidena, iga loenguga on seotud presentatsioon ja soovitavad täiendavad materjalid ja lingid.

Videoloengute youtube üldlisti järjekord on suvaline, kasuta pigem allolevaid linke õiges järjekorras.

Sissejuhatus ja põhimõisted

Kuidas arvuti töötab

Soovitavalt loe veel:

Interneti funktsioneerimine

Programmeerimise sissejuhatus Pythonis

Vajalik Pythoni tarkvara:

Head pikemad õpetused:

Tekstiredaktorid:

Veebilehed

Kõige paremad veebiehituse õpetused algajale on w3schools saidil

Üleüldine peamine küsimuste/vastuste sait on stackoverflow.

Server ja veebirakendus

Flask server:

  • Kasutame Pythoni populaarset micro-frameworki Flask
  • Sul peab olema Windowsil käsurealt käivitatav python ja pip. pip on levinuim Pythoni moodulite installeerimise-programm.
  • Ütle käsurealt: pip install flask
  • Flask veel ise käima ei lähe: loe presentatsioonist edasi.
  • NB! Kui paned oma flaski abil tehtud serveriprogrammi serverisse tööle, siis viimase asjana kirjuta app.run(debug=True, port=5000, host='0.0.0.0') kus on näidetega võrreldes lisaks host=... : see lubab väljapoolt serverit ligi pääseda.

Andmebaasiga serverirakenduse ehitamine

Tehisintellekt

Soovitavalt vaata ja loe lisaks:

Arendusvahendid, programmeerimiskeeled ja arhitektuur

Arendusprotsess

Loe (pikemad sirvi) need arendusprotsessiga seotud artiklid kursuse käigus läbi. Nende kõigi kohta võidakse eksamil küsida lugemiskontrolli-küsimusi.

Pärit leheküljelt "http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Tarkvaratehnoloogiad&oldid=16980"