Loogika: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Lambda
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Resümee puudub
Zingel (arutelu | kaastöö)
 
(ei näidata 2 kasutaja 5 vahepealset redaktsiooni)
2. rida: 2. rida:
Teooria poolt on loogika seotud [[algoritmiteooria]]ga, programmeerimise poolt [[loogiline programmeerimine|loogilise programmeerimise]] ning [[andmebaasid]]ega, tehisintellekti poolt aga
Teooria poolt on loogika seotud [[algoritmiteooria]]ga, programmeerimise poolt [[loogiline programmeerimine|loogilise programmeerimise]] ning [[andmebaasid]]ega, tehisintellekti poolt aga
[[automaatne teoreemitõestamine|automaatse teoreemitõestamisega]].  
[[automaatne teoreemitõestamine|automaatse teoreemitõestamisega]].  
Vaata ka si [http://en.wikipedia.org/wiki/Logic sissejuhatust wikipedias] ning pikemat
Vaata ka [http://en.wikipedia.org/wiki/Logic sissejuhatust wikipedias] ning pikemat
[http://plato.stanford.edu/entries/logic-ai/ tehisintellekti-suunaga artiklit] Stanfordi
[http://plato.stanford.edu/entries/logic-ai/ tehisintellekti-suunaga artiklit] Stanfordi
filosoofiaentsüklopeedias.
filosoofiaentsüklopeedias.
14. rida: 14. rida:
== Kursused ==
== Kursused ==


* T. Zingel [[Rakendusliku loogika süvakursus]]
* T. Uustalu [http://www.cs.ioc.ee/%7Etarmo/aal04/ 2004 kevad rak. loogika süvakursus] - vanad materjalid
* T. Uustalu [http://www.cs.ioc.ee/~tarmo/lcs04/ Loogika arvutiteaduses] - ps, pdf materjalid.
* T. Uustalu [http://www.cs.ioc.ee/~tarmo/lcs04/ Loogika arvutiteaduses] - ps, pdf materjalid.
* T. Tammet [http://deepthought.ttu.ee/it/vorgutarkvara/wav4121/ Rakendusliku loogika süvakursus] - materjalid ja lingid paari aasta tagant.
* MIT open courseware [http://ocw.mit.edu/OcwWeb/Linguistics-and-Philosophy/24-241Logic-IFall2002/CourseHome/index.htm sissejuhatav kursus] - pdf materjalid "readings" lingi alt.

Viimane redaktsioon: 25. november 2005, kell 15:10

Loogika on korraga nii keel asjade kirjeldamiseks kui algoritm järelduste automaatseks tegemiseks. Teooria poolt on loogika seotud algoritmiteooriaga, programmeerimise poolt loogilise programmeerimise ning andmebaasidega, tehisintellekti poolt aga automaatse teoreemitõestamisega. Vaata ka sissejuhatust wikipedias ning pikemat tehisintellekti-suunaga artiklit Stanfordi filosoofiaentsüklopeedias.

Õpikud

Kursused