Võrgurakendused II: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Lambda
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
← Vanem muudatus
Resümee puudub
 
(ei näidata 4 kasutaja 341 vahepealset redaktsiooni)
5. rida: 5. rida:
</td>
</td>
<td>
<td>
Ainekood: ITV0120<br>
Ainekoodid: ITV0120 ja ITI0215<br>
Täielik nimi: Võrgurakendused II - hajussüsteemide tehnoloogia<br>
Aine nimed: Võrgurakendused II ja Hajussüsteemid<br>
Link:  http://www.lambda.ee/index.php/V%C3%B5rgurakendused_II<br>
Link:  http://www.lambda.ee/index.php/V%C3%B5rgurakendused_II<br>
Punkte: 2.5 AP ehk 4 EAP<br><br>
Punkte: 5 EAP<br><br>
Lektor: Tanel Tammet<br>
Õppejõud: Tanel Tammet, Martin Verrev, Gert Kanter<br>
Kontakt: tanel.tammet@ttu.ee, 6203457<br>
Kontakt: tanel.tammet@ttu.ee<br>
Olemas on ka [[itv0040 2012 |2012 aasta materjalide arhiiv]] ja [[itv0040 2011 |2011 aasta materjalide arhiiv]].
Olemas on ka [[itv0120 2017|2017 aasta materjalide arhiiv]].
</td>
</td>
</tr>
</tr>
</table>
</table>


== <font color="red">NB!</font> ==
= <font color="red">NB! See on 2019 aasta arhiiv, mitte hetkel kehtiv õppematerjal</font> =


Selle esmaspäeva (14 okt) loengus räägib Ahto Truu [http://www.guardtime.com/ Guardtime] uutest tehnoloogiatest. Guardtime on eesti ettevõte, mis
= <font color="red">Eksamitulemused</font> =
tegutseb rahvusvahelisel turul ning annab ajatempli- ja kehtivuskinnitustusi.


Vt ka:


* [http://www.computerweekly.com/news/2240186960/Guardtime-No-trust-just-pure-maths Guardtime in international media]
Siin [[Võrgurakendused II koguseis 2019]] pärast teist eksamit, sh praktikumipunktid.
* [http://www.cnbc.com/id/101046015 Recent press release on CNBC]
* [http://www.ap3.ee/article/2013-08-06/guardtime_sisenes_usa_turule Recent newsflash about Guardtime in Estonian]
* [http://www.guardtime.com/ksi-technology/technology-comparison/ About KSI]


== Aeg, koht ==
Viimane eksam toimub kolmapäeval, 12. juunil kell 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)


Semester: sügis<br>
Siin [[Võrgurakendused II esimene eksam 2019]] <b>parandatud</b> tulemused. Praktikumipunkte lisatud ei ole.
Tulemus: eksam<br>
 
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (pool) pluss eksam (teine pool)<br>
= Eksam =
 
Kolmapäevadel kell 17:00
 
* 22 Mai 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)
* 29 Mai 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)
* 12 Juuni 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)
 
Eksam on kirjalik, materjale kasutada ei või.
 
Siin on [[võrgurakendused II eksamiteemad ja materjalid]].
 
Aega 2.5 tundi, tõenäoliselt saab valmis 1.5 tunniga.
 
 
<font color="red">NB!</font> 17 mail - reedel - on toimub täiendav (viimane) praktikumiaeg: kell 8:00 hommikul ruumis ICT 401.


Loeng: esmaspäeval 12:00-13:30 ruumis X-211A (majanduse maja)<br>
<!--
Praktikum: esmaspäeval 14:00-15:30  arvutiklassis ICT-501 (praktikumijuhendaja Roger Kerse)
= <font color="red">NB! Järgmine loeg 8. mail!</font> =


== Praktilised tööd ja tähtajad ==
24. aprilli ja 1. mai loengud jäävad ära (õppejõud reisil, riigipüha): nende asemel teeme kursuse lõpus lisapraksiajad.
-->
<!--
= Loeng Martin Verrevilt =


Töid võib teha 1-3 inimesest grupina.
13. veebruari loengu annab Martin Verrev: teemaks P2P jätk, alustades bittorrentiga.
-->


Kokku on töid 2. Kumbki prakikum täismahus tehtuna annab 25 punkti, sellele võivad lisanduda ekstrapunktid. Puudulikult tehtud töö punktiarv jääb alla 25 punkti. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid. Töid tuleb esitada praktikumi ajal, projektori abil, väikese ülevaatena kõigile tudengitele.
= Aeg, koht =


Semester: kevad<br>
Tulemus: eksam<br>
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (pool) pluss eksam (teine pool)<br>
Loeng:
* kolmapäeval 17:45 - 19:15 ruumis U04-103
Praktikum:
* neljapäeval kell 8:00 - 9:30 ühiselt ruumides ICT 121 ja ICT 122
* regulaarset neljapäevast magistrite praktikumi kell 12:00 - 13:30 ei toimu, kuid kord kuus viime ka sel ajal praktikumi läbi: info, et millal toimub, ilmub eelnevalt siia lehele.
* magistritele toimub lisaks praktikumi-konsultatsioon iganädalaselt kell 17:15 - 17:45, ehk pool tundi enne loengut ruumis U04-103. Kui oled millegagi hätta jäänud, tule ja saad abi.


* 1. Tähtaeg 23. oktoober. Kaks alternatiivi, mille vahel võid ise valida:
= Praktilised tööd ja tähtajad =
** [[Vorgurakendused 2 prax 1 2013 | 1 praks: P2P Wazaa]]
** Teha ise katseid või rakendus õppejõuga eelnevalt kokku lepitud teemal (apid, protokollid) ja teha väike loeng/ülevaade katsetest/rakendusest.


Kokku on töid 2. Kumbki praktikum täismahus tehtuna annab 25 punkti, sellele võivad lisanduda ekstrapunktid. Puudulikult tehtud töö punktiarv jääb alla 25 punkti. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.


Järgmine ülesanne on aastast 2012, neid ei tule teha! Uued ülesanded tulevad veidi sarnased ja ilmuvad siia
* [[Vorgurakendused 2 prax 1 2019 kevad| 1 praks on P2P rakendus]]: kas distributed ledgeri komponent või anonümiseeriv võrk.  Tähtaeg 21 märts. Grupitöö 1-3 inimest.
oktoobri keskel.
* [[Vorgurakendused 2 prax 2 2019 kevad | 2 praks]]: Grupitöö 1-3 inimest. Tähtaeg mai keskpaik, enne auditoorse töö lõppu, 16 mai hommikul. Magistrandid saavad erandina esitada teist praktikumi ka 22 Mai ja 29 Mai eksamite eel, kell 16:00 enne eksamit eksamiruumis või selle ees (kui eksamiruum on sellal hõivatud).


* 2. Tähtaeg 18. detsember. Kaks alternatiivi:
= Hindamine =
** [[Vorgurakendused 2 prax 2 2012 | 2 praks: android ja google app engine]]. <!-- NB! 2012 tuleb siia veidi muutusi: ära hakka enne muutuste ilmumist seda praksi veel tegema. Siin on ka mõned [[2012 teise praksi ideed]] kaalumiseks. -->
** Teha ise katseid või rakendus õppejõuga eelnevalt kokku lepitud teemal (mobiilirakendused ja pilvekeskkonnad) ja teha väike loeng/ülevaade katsetest/rakendusest.


== Kursus varasematel aastatel ==
Hindamine: praktikumid annavad kokku 50% kogupunktidest ning eksam teise 50%. Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:


* I periood: Tammet (hajutatud failisüst, dns, p2p, ...) http://deepthought.ttu.ee/it/vorgutarkvara/wav4101/
* saada arvestatud mõlemid praktikumid
* II periood: Grauen (eelmise jätk) http://cs.ttu.ee/kursused/itv0040/
* teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.
* III periood: Kadastik (sõnumivahetus) http://cs.ttu.ee/tiki-index.php?page=ITV0040-2008
* saada praktikumid+eksam kokku vähemalt 50 punkti.
* IV periood: Tammet http://www.lambda.ee/index/itv0040


== Esialgne loengukava ==
NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument.


Kursus jaguneb laias laastus neljaks teemaks:
= Loengukava =


* Protokollid, P2P, andme-apid võrgus (neil teemadel esimene praks)
Kursus jaguneb laias laastus viieks teemaks:
* Mobiilirakendused ja pilvekeskkonnad (neil teemadel teine praks)
* Paralleelrehkendused
* Andmete hajutamine ja hajutatud andmete koondamine


* Protokollid ja P2P (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks),
* Distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia
* X-tee ja riigi IT-korraldus
* Andme-apid, autentimine, pilvekeskkonnad, andmete hajutamine ja hajutatud andmete koondamine.
* Paralleelrehkendused


Loengute esialgne plaan:
Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida [https://www.distributed-systems.net/index.php/books/distributed-systems-3rd-edition-2017/ siit]. Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi.


*1. Detailsem ülevaade kursuse sisust, sissejuhatus 1. praktikumi, protokollide algus, http, json
Üldist materjali ja kursusi mujalt:
<!-- :[[Media:Protocols.ppt|Loengu raampresentatsioon]] -->
:<b>Http ja json</b>: [[võrgurakenduste protokollid 1]]
:Üldist materjali ja kursusi mujalt:
:http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing
:http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing
:http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html
:http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html
:http://www.eecs.harvard.edu/cs262/
<!-- :http://www.eecs.harvard.edu/cs262/ DEAD -->
:http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm
:http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm
:http://www.stanford.edu/class/cs244b/
:http://www.stanford.edu/class/cs244b/


*2. Praktikumi lisadetaile, protokollide jätk, xml ja xml põhised protokollid xml-rpc ja soap
== Protokollid ja P2P ==
:<b>xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad</b>: [[võrgurakenduste protokollid 2]]
 
:Probleemidest: [[veebiteenuste võlu ja valu]] ja [http://www.wanderingbarque.com/nonintersecting/2006/11/15/the-s-stands-for-simple/ s stands for simple]
=== Protokollid ===
 
<!-- :[[Media:Protocols.ppt|Loengu raampresentatsioon]] -->
:<b>Kohustuslikud osad lugeda</b>:
 
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]]
:xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: [[võrgurakenduste protokollid 2]]
:REST ja binary protokollid: [[võrgurakenduste protokollid 3]]
 
:<b>Täiendavalt soovitav lugeda</b>:
 
:Probleemidest: [[veebiteenuste võlu ja valu]] ja [http://harmful.cat-v.org/software/xml/soap/simple s stands for simple]
:[http://gafferongames.com/networking-for-game-programmers/udp-vs-tcp/ Gaffer on games: UDP vs TCP] ja [http://gafferongames.com/2015/09/12/is-it-just-me-or-is-networking-really-hard/ selle jätk]
:Veidi seotud asi [https://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_ad_hoc_network ad hoc networks] vt ka  <!--[http://www.eliko.ee/smart-streetlight-control-system-3/ ELIKO valgustussüsteemid] DEAD ja --> [http://www.freepatentsonline.com/8966046.html Defendeci ja Jürgo Predeni patent]
 
===  P2P sissejuhatus ===
 
:<b>Kohustuslikud osad lugeda</b>:


*3. Protokollide jätk ja P2P sissejuhatus
: <b>REST, binary protokollid, XMPP</b>: [[võrgurakenduste protokollid 3]]
:P2P sissejuhatus:
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade]
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade]
<!-- :[http://www.srdc.metu.edu.tr/webpage/seminars/p2p/P2P.ppt hea paraja detailsusega sissejuhatus] -->
<!-- :[http://www.srdc.metu.edu.tr/webpage/seminars/p2p/P2P.ppt hea paraja detailsusega sissejuhatus] -->
:[http://www.cs.ucy.ac.cy/courses/EPL420/Slides/Chapter2_4ed-P2P.ppt ülevaatepresentatsioon]
<!-- :[http://www.cs.ucy.ac.cy/courses/EPL420/Slides/Chapter2_4ed-P2P.ppt ülevaatepresentatsioon] -->
:[http://www.it.lut.fi/comlab/ssotc/ssotc08/presentations/Lappeenranta_summer_school_Jukka_K_Nurminen.ppt alternatiivne ülevaatepresentatsioon]
<!-- :[http://www.it.lut.fi/comlab/ssotc/ssotc08/presentations/Lappeenranta_summer_school_Jukka_K_Nurminen.ppt alternatiivne ülevaatepresentatsioon] -->
:[http://www14.in.tum.de/personen/schmiste/dynamo08.ppt hea detailne ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]
<!-- :[http://www14.in.tum.de/personen/schmiste/dynamo08.ppt hea detailne ülevaade eri P2P tehnoloogiatest] -->
: loengumaterjal: [[Media:P2p_overview.ppt|pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]]
 
===  P2P DHT (distributed hash tables) ja bittorrent ===


*4. P2P jätk: DHT (distributed hash tables) ja bittorrent
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_hash_table ülevaade wikipedias]
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_hash_table ülevaade wikipedias]
:Chord:
:Chord:
:Põhimaterjal - [http://pdos.csail.mit.edu/rtm/slides/harvard02.ppt Chordi põhimõtted] - lugeda kuni Ivy osani (Ivy on antud juhul teemaväline)
:Põhimaterjal - kas [https://www.cse.buffalo.edu/~okennedy/courses/cse704fa2012/8.1-Chord.ppt Chordi põhimõtted] või  [http://pdos.csail.mit.edu/~rtm/slides/harvard02.ppt vanem versioon, loe kuni Ivy osani] Täiendavalt võib vaadata [https://people.eecs.berkeley.edu/~kubitron/courses/cs294-4-F03/slides/lec03-chord.ppt seda presentatsiooni] visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!)  
<!-- :Täiendavalt vaata [http://www.cs.berkeley.edu/~kubitron/courses/cs294-4.../lec03-chord.ppt seda presentatsiooni] visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!)  
<!-- :Täiendavalt juurde lugeda [http://www.ece.utexas.edu/~garg/f04/dist2/papers/chord.ppt chordi ülevaadet algoritmide skeemi] ja põhiteoreemidega (ilma tõestusteta) -->
:Täiendavalt juurde lugeda [http://www.ece.utexas.edu/~garg/f04/dist2/papers/chord.ppt chordi ülevaadet algoritmide skeemi] ja põhiteoreemidega (ilma tõestusteta) -->
:Lisaks tasuks veidi uurida artikleid [http://en.wikipedia.org/wiki/Chord_%28peer-to-peer%29 wikipedia] sissekande lõpus (external links)
:Lisaks tasuks veidi uurida artikleid [http://en.wikipedia.org/wiki/Chord_%28peer-to-peer%29 wikipedia] sissekande lõpus (external links)
:Kademlia:
:Kademlia:
:Põhimaterjal [http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/kademlia.ppt presentatsioon autoritelt]
:Põhimaterjal [http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/kademlia.ppt presentatsioon autoritelt]
:Täiendavalt [http://pdos.csail.mit.edu/~petar/papers/maymounkov-kademlia-lncs.pdf autorite artikkel]
:Täiendavalt [https://github.com/ntoll/p4p2p/blob/master/papers/maymounkov-kademlia-lncs.pdf autorite artikkel]
:Bittorrent:
:Bittorrent:
:[http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/bittorrent.ppt bittorrenti protokoll ja ülevaade]
:[http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/bittorrent.ppt bittorrenti protokoll ja ülevaade]
:[http://en.wikipedia.org/wiki/BitTorrent_%28protocol%29 täiendavalt wikipediast]
:[http://en.wikipedia.org/wiki/BitTorrent_%28protocol%29 täiendavalt wikipediast]
:TOR:
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_%28anonymity_network%29 TOR wikipedias]
== Distributed ledger, ajatemplid ja bitcoin ==
Soovitav on lugeda neid materjale algusest: põhiasjad on esimestes, ning mida kaugemale edasi, seda detailsemad/spetsiifilisemad materjalid tulevad.
=== Kriitiline taust järgneva mõistmiseks ===
* https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptographic_hash_function : ühtlaselt jaotuv hash, nii et kui püüad leida stringi S, et hash(S)=teadaolev_hash, siis parim viis S leidmiseks on lihtsalt random S-de katsetamine. Bitcoin kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/SHA-2 SHA2] hash algoritmi varianti, mis annab tulemuseks 256 bitise (ehk 32 baiti) väärtuse.
* https://en.wikipedia.org/wiki/Merkle_tree : kirjete sidumine hashide puuna (veidi keerukam/efektiivsem, kui lihtne hashiahel). Mis on hashiahel: kui tahad siduda kirjeid K1, K2, K3, siis salvestad [K1,hash(K1)], [K2,hash(K2+eelmise hash (ehk hash(K1)))],  [K3,hash(K3+eelmise hash(ehk hash(K2+hash(K1))))], jne, kus hashi-osa node N jaoks on üldiselt hash(KN+(KN-1 hashi-osa)) ehk hash(KN+hash(KN-1+hash(KN-2+hash(KN-3+...) ...)
* https://en.wikipedia.org/wiki/Proof-of-work_system : arvuti sundimine mõttetut tööd tegema, et raskendada spammimist. Levinud meetod on nõuda, et hashi alguses oleks N nulli (mida suurem N, seda raskem leida). Selleks tuleb sul hash(S) asemel katsetada läbi palju hash(S+nonce) arvutusi, kus nonce on random string, kuni juhtumisi saad N nulliga algava hashi.
* https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain : lihtsalt ülevaade kogu teemast
* [https://anders.com/blockchain/ Eelmiste asjade demo]: vajuta üleval "Hash", "Block", "Blockchain" linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja "Mine" nupule vajutada. "Mine" teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi.
=== Kasulik taust laiema pildi jaoks ===
* Konsensus hajutatud süsteemides: [http://www.di.univaq.it/~proietti/slide_algdist2010/5-Consensus.ppt hea presentatsioon põhjalikumaks arusaamiseks] ([http://lamport.azurewebsites.net/pubs/byz.pdf siin on] klassikaline Bütsantsi kindralite probleemi artikkel, mis on suht keeruline)
* [https://blog.acolyer.org/2015/03/01/cant-we-all-just-agree/ Põhjalikum konsensuse-artiklite-selgituste kogu]
* RIA tellitud ja küberi koostatud [https://www.ria.ee/public/RIA/kruptograafiliste_algoritmide_elutsukli_uuring_2017.pdf eestikeelsest uuringust] lugeda alates lk 15 ptk "Plokiahelad"
=== Best intro for reading ===
* https://bitsonblocks.net/2015/09/01/a-gentle-introduction-to-bitcoin/
* https://bitsonblocks.net/2015/09/09/a-gentle-introduction-to-blockchain-technology/
* https://bitsonblocks.net/2015/09/21/a-gentle-introduction-to-bitcoin-mining/
=== Põhjalik õpik ===
* Lae alla  [https://d28rh4a8wq0iu5.cloudfront.net/bitcointech/readings/princeton_bitcoin_book.pdf hea tasuta õpik]
* Kui eelmine link mingil põhjusel ei tööta, [http://bitcoinbook.cs.princeton.edu/ mine õpiku lehele ] (sealt leiad ka videoloengud) ja otsi sealt alapealkiri "Free pre-publication draft" mille all on link "... for download here".
=== Python examples with detailed explanations ===
It is enough to go through one or two of these:
* One example http://ecomunsing.com/build-your-own-blockchain
* Another example
** https://medium.com/crypto-currently/lets-build-the-tiniest-blockchain-e70965a248b
** https://medium.com/crypto-currently/lets-make-the-tiniest-blockchain-bigger-ac360a328f4d
* An even more detailed example
** https://bigishdata.com/2017/10/17/write-your-own-blockchain-part-1-creating-storing-syncing-displaying-mining-and-proving-work/
** https://bigishdata.com/2017/10/27/build-your-own-blockchain-part-2-syncing-chains-from-different-nodes/
** https://bigishdata.com/2017/11/02/build-your-own-blockchain-part-3-writing-nodes-that-mine/
** https://bigishdata.com/2017/11/21/how-to-build-your-own-blockchain-part-4-2-ethereum-proof-of-work-difficulty-explained/
* And then some:
** https://github.com/cosme12/SimpleCoin
** https://hackernoon.com/learn-blockchains-by-building-one-117428612f46
=== More details and tutorials ===
Have a look at the actual bitcoin data, latest blocks and transactions:
* https://blockexplorer.com/
How does the P2P stuff work, i.e finding nodes:
* https://bitcoin.stackexchange.com/questions/3536/how-do-bitcoin-clients-find-each-other
* https://en.bitcoin.it/wiki/Satoshi_Client_Node_Discovery
<!-- * https://www.coindesk.com/bitcoin-nodes-need/
* https://bitnodes.earn.com/dashboard/
-->
Real hardcore documentation:
* https://bitcoin.org/en/developer-guide#p2p-network
* https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation
Just a big collection of materials and examples: https://github.com/openblockchains/awesome-blockchains
Some additional OK tutorials:
* The Blockchain Explained to Web Developers, Part 1: The Theory. https://marmelab.com/blog/2016/04/28/blockchain-for-web-developers-the-theory.html
* The Blockchain Explained to Web Developers, Part 2: In Practice https://marmelab.com/blog/2016/05/20/blockchain-for-web-developers-in-practice.html
* https://medium.com/blockchain-review/how-does-the-blockchain-work-for-dummies-explained-simply-9f94d386e093
* Ever wonder how Bitcoin (and other cryptocurrencies) actually work? https://youtu.be/bBC-nXj3Ng4
* https://medium.com/@annamcabee/learning-about-block-chain-with-python-8b2178cf1fca
* https://crypto.stanford.edu/cs251/
== X-tee ja e-riigi IT korraldus ==
===  X-tee  ===
:[[x-tee märkmed loengust]]
Kasulikud lisamaterjalid:
:[https://www.x-tee.ee/docs/live/xroad/pr-mess_x-road_message_protocol.html x-tee protokolli spec]
:[https://cyber.ee/products/secure-data-exchange/ UXP]: AS Cybernetica eksport-kommertsversioon X-teest.
:Kaks screencasti UXP keskserveri konfimisest [https://vimeo.com/321936653 1] ja [https://vimeo.com/321936768 2]
<!--
:[https://www.ria.ee/public/publikatsioonid/x-road.jpg Big official picture of the state IT-architecture]
-->
:[[Media:Ahto_xtartu.ppt|Ahto Kalja detailne ülevaade X-tee projektist aastast 2004]]
:[https://www.ria.ee/ee/x-tee.html X-road official page] <!--and [https://www.ria.ee/index.php?query=X-tee a materials query] SAMA -->
:[http://x-road.ee/docs/est/turvaserveri_kasutusjuhend_14.04_lts.pdf X-road security server manual (detailed)]
<!--
:[http://apisuomi.fi/2014/07/soap-rest-json-and-x-road-x-tee/ X-tee from the Finnish perspective] and the [https://portal.educloudalliance.org/x-road-rest-gateway-development-initiated-github X-tee/Json gateway] and [http://www.hel.fi/palvelukarttaws/rest/ver2_en.html a nice REST api example from Finland]
-->
<!--
:[https://www.ria.ee/public/x_tee/X-Road_message_protocol_4.0.1.pdf newest X-road message protocol] and corresponding [https://www.ria.ee/public/x_tee/pr-meta_x-road_service_metadata_protocol_0.7_Y-743-14.pdf metainfo protocol]
-->
<!-- :[[example algorithm for xml serialization of Python data|Example: X-road oriented Soap call tool for Python]] -->
:[http://research.cyber.ee/~jan/publ/xroadares07final.pdf Paper by Ansper and Willemson]
===  Riigi IT-infrastruktuuri korraldus ===


*5. Suured avalikud andme-apid.
:[[Riigi IT korralduse märkmeid loengust]]
: [[Andme-apide märkmed loengust]]


*6. Pilvekeskkonnad.
Kasulikud lisamaterjalid:


*7. Google appengine, database api, google bigtable and file system stack
:[https://riha.eesti.ee/ RIHA] ja [https://www.ria.ee/ee/riha.html jutud RIHA kohta]
:http://code.google.com/appengine/


*8: Sissejuhatus 2. praktikumi, Androidi rakenduste ehitamine
== Andme-apid, autentimine, pilveteenused, andmete koondamine jms ==
:http://developer.android.com/index.html


*9. Mobiilirakenduste tegemine üldisemalt
=== Erinevad API-stiilid ===
:Mobi [[Media:Mobi android lecture.pdf|loengu pdf]]
:Mobi [https://github.com/madisp/PostimeesRss loengu koodi link]


*10. Paralleelrehkendused. Andmebaasid, lukustamine ja transaktsioonid.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer rest wikipedias] ja [http://www.restapitutorial.com/ rest tutorial (vt linke all!)]
:Lukustamise [[Media:Locking_v2.ppt|sissejuhatus]]  
* [http://www.odata.org/ odata.org: microsoft/oasis recommendations for rest style]
* [https://docs-apis.apigee.io/files/Web-design-the-missing-link-ebook-2016-11.pdf api design book download] or [https://pages.apigee.com/eBook-Web-API-Design-The-Missing-Link-reg.html?int_source=resources-main&int_medium=website&int_campaign=ebook&int_content=web-api-design-missing-link api design book (must register)]
* [https://graphql.org/ Graphql start] and [https://blog.pusher.com/rest-versus-graphql/ graphql vs rest] and [https://medium.com/codingthesmartway-com-blog/rest-vs-graphql-418eac2e3083 similar take on rest vs graphql] and [https://blog.graph.cool/how-to-wrap-a-rest-api-with-graphql-8bf3fb17547d wrap rest in graphql]


*11. Paralleelrehkendused jätkuvad.
===  Suured avalikud andme-apid ===
:[[Media:locks_20080319.pdf|Spinlock detaile]]
:[[Media:11-transactions.pdf|transaktsioonide sissejuhatus]]


*12. Mapreduce framework for automating app parallelization, memcached
: [https://market.mashape.com/ API-de kogu uurimiseks]
:Hea [http://www.google.com/url?sa=t&source=web&cd=2&ved=0CBkQxQEwAQ&url=http%3A%2F%2Fdocs.google.com%2Fviewer%3Fa%3Dv%26q%3Dcache%3AziVIMWHr2GsJ%3Anet.pku.edu.cn%2F~course%2Fcs501%2F2008%2Fresource%2Fmapreduce_in_a_week%2Fllm3-mapreduce.ppt%2Bgoogle%2Bmapreduce%2Btheory%2Band%2Bimplementation%2BChristophe%2BBisciglia%2C%2BAaron%2BKimball%2Bllm3%26hl%3Den%26pid%3Dbl%26srcid%3DADGEESiMwU-9htEZEAthU5bRtGGBQgkzwUf5vM549R-6QBooeBv10FFd-GLvrklDHx-RhI3OehhNio1E7m5GvwKyKK9ndM6oNbDO3LERl8M8YSZ5tdO4bRQ3PEs8sQ6_sdJVIF_Splx7%26sig%3DAHIEtbQVGyhnhEx0aTA0W7okwP8KdVqG1w&rct=j&q=google%20mapreduce%20theory%20and%20implementation%20Christophe%20Bisciglia%2C%20Aaron%20Kimball%20llm3&ei=plH_TPWOI4ay8gPVss2MCw&usg=AFQjCNE9y0GiXVo_hNWPmywfUjt_3ZhQqg&cad=rja Mapreduce sissejuhatus]  
: [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_open_APIs list of open apis from wikipedia]
:Mapreduce [http://static.googleusercontent.com/external_content/untrusted_dlcp/labs.google.com/en//papers/mapreduce-osdi04.pdf klassikaline põhiartikkel]
: [https://developers.google.com/apis-explorer/#p/ google api explorer]
: [[Andme-apide märkmed loengust|Andme-apide näiteid]]
: [https://techcrunch.com/2018/04/04/facebook-instagram-api-shut-down/ facebook api limitations/shutdowns in 2018]
 
===  Autentimine ===
 
: facebook, google, pangalink.
:[[Autentimise märkmed: facebook ja google]]
 
:[http://eid.eesti.ee/index.php/Kasutaja_tuvastamine_veebis veebiserveri seadistamine id-kaardi jaoks] ja [https://github.com/tammet/eid abistavad koodijupid]
:[http://eid.eesti.ee/index.php/EID_rakendusjuhend#Tehnoloogilised_detailid_ja_taustinfo taustaks id-kaardi kasutusstsenaariumid]
 
:[[Autentimise märkmed: mobiil-ID]]
 
=== Pilvekeskkonnad  ===
 
[https://support.rackspace.com/white-paper/understanding-the-cloud-computing-stack-saas-paas-iaas/ Understanding cloud computing]
 
Suured:
 
* [https://aws.amazon.com/ Amazon AWS]
* [http://azure.microsoft.com/ Microsoft Azure]
* [https://cloud.google.com/ Google Cloud]
 
Pilveteenuse tarkvara:
 
[https://en.wikipedia.org/wiki/OpenStack OpenStack]
 
Näide: Azure
 
[[Azure märkmed]]
 
=== Google appengine, database api, google bigtable and file system stack ===
 
http://cloud.google.com/appengine/ AppEngine on nüüd osa Google Cloud platvormist
 
[[Hajutatud failisüsteemide märkmed loengust]]
 
== Paralleelrehkendused  ==
 
=== Esimene osa ===
 
 
 
Näited:
<!-- :[[Java näide loengust]] -->
 
:C: alguses oli [http://www.csl.mtu.edu/cs4411.ck/www/NOTES/process/fork/create.html  fork()], hea [https://computing.llnl.gov/tutorials/pthreads/ pthreads tutorial].
:[http://stackoverflow.com/a/16207592 Thread, Queue ja Lock] Pythonis
 
Presentatsioonid lugemiseks:
 
* [[Media:Locking_v2.ppt|lukustamine]]
* [[Media:na2_ccdb_slides.pdf|Paralleelsus andmebaasides]].
 
<!--
Loengunäide: TCP (HTTP) socket server
 
Kuidas TCP server elementaarsel tasemel töötab (Java tutorialid): [http://javarevisited.blogspot.com.ee/2015/06/how-to-create-http-server-in-java-serversocket-example.html Socket serveri sissejuhatus], [http://www.javaworld.com/article/2853780/core-java/socket-programming-for-scalable-systems.html threadidega server].
-->
<!--
Skaleeruvus praktikas: [http://merbist.com/2011/01/18/causality-of-scalability/ Causality of Scalability], [http://merbist.com/2011/01/31/designing-for-scalability/ Designing for Scalability].
-->
<!--:Veebiserverid, nende sise-elu ja konf
:ip/tcp, socketid, http jne
-->
 
=== Lukustamine, andmebaasid jms ===
 
Lisaks võib lugeda:
:[[Media:na2_ccdb.pdf|Konspekt]], käsitleb teemat oluliselt põhjalikumalt kui loeng/slaidid
:[[Media:11-transactions.pdf|Introduction to Transactions (slaidid)]]
 
:Sünkroniseerimisprimitiivid: [[Media:na2_sync_slides.pdf|slaidid]]
 
Mittekohustuslik lisalugemine:
:[[Media:na2_sync.pdf|Konspekt]] pikemalt ja põhjalikumalt loengus läbitud teemadest.
 
 
 
=== Paralleliseerimise automatiseerimine ja klastrid ===
 
:[https://en.wikipedia.org/wiki/MapReduce Mapreduce framework]
<!--:[http://www.google.com/url?sa=t&source=web&cd=2&ved=0CBkQxQEwAQ&url=http%3A%2F%2Fdocs.google.com%2Fviewer%3Fa%3Dv%26q%3Dcache%3AziVIMWHr2GsJ%3Anet.pku.edu.cn%2F~course%2Fcs501%2F2008%2Fresource%2Fmapreduce_in_a_week%2Fllm3-mapreduce.ppt%2Bgoogle%2Bmapreduce%2Btheory%2Band%2Bimplementation%2BChristophe%2BBisciglia%2C%2BAaron%2BKimball%2Bllm3%26hl%3Den%26pid%3Dbl%26srcid%3DADGEESiMwU-9htEZEAthU5bRtGGBQgkzwUf5vM549R-6QBooeBv10FFd-GLvrklDHx-RhI3OehhNio1E7m5GvwKyKK9ndM6oNbDO3LERl8M8YSZ5tdO4bRQ3PEs8sQ6_sdJVIF_Splx7%26sig%3DAHIEtbQVGyhnhEx0aTA0W7okwP8KdVqG1w&rct=j&q=google%20mapreduce%20theory%20and%20implementation%20Christophe%20Bisciglia%2C%20Aaron%20Kimball%20llm3&ei=plH_TPWOI4ay8gPVss2MCw&usg=AFQjCNE9y0GiXVo_hNWPmywfUjt_3ZhQqg&cad=rja Mapreduce sissejuhatus] -->
:[[Mapreduce katsetused Azure platvormil]]
:Mapreduce [http://research.google.com/archive/mapreduce.html klassikaline põhiartikkel]
:memcached
:[http://www.majordojo.com/2007/03/memcached-howto.php memcached ülevaade]
:[http://www.majordojo.com/2007/03/memcached-howto.php memcached ülevaade]


*13. Schemaless andmebaaside sissejuhatus
:Põhiülevaade [[Media:RDFandschemalessdatabases2.pdf]]
:Huvi korral tasub konkreetselt RDF kohta lugeda [http://www.w3.org/TR/rdf-primer/ siit]


*14. Andmelaod.
=== Hajutatud andmekogud ===
 
 
 
Integreerimine:
 
:[[Integreerimise lühimärkmed]]
:[http://research.cs.wisc.edu/dibook/slides/Chapter_10.ppt data warehousing]
 
Hajutamine:
 
:[[Hajutamise lühimärkmed]]
:[https://memcached.org/ memcached]
:[http://momjian.us/main/writings/pgsql/replication.pdf Postgres replication intro]
:[http://wiki.postgresql.org/wiki/Replication,_Clustering,_and_Connection_Pooling Postgres clustering and replication]
 
Konsensus:
 
: [https://en.wikipedia.org/wiki/Paxos_(computer_science) Paxos algoritm] ja [https://understandingpaxos.wordpress.com/ veel Paxos] ja [https://github.com/dgryski/awesome-consensus väga palju Paxost ja sõpru]
: [https://en.wikipedia.org/wiki/Proof-of-work_system bitcoinist tuttav proof-of-work]
 
Hulk teemasid põhjalikult:
 
:[http://christophermeiklejohn.com/distributed/systems/2013/07/12/readings-in-distributed-systems.html readings in distributed databases]
:[http://codex.cs.yale.edu/avi/db-book/db6/slide-dir/PPT-dir/ch19.ppt Chapter for db system concepts book]
 
Detailsed lisamaterjalid:


*15. Hajutatud andmekogude integreerimine. Vaata ka linke:
: [http://momjian.us/main/writings/pgsql/replication.pdf Postgres replication intro]
: [http://wiki.postgresql.org/wiki/Replication,_Clustering,_and_Connection_Pooling Postgres clustering and replication]
: [http://www.postgresql.org/docs/current/interactive/high-availability.html Postgres high availability]
: [http://www.postgresql.org/docs/current/interactive/high-availability.html Postgres high availability]
: [http://goanna.cs.rmit.edu.au/~e76763/tiger_ref/lkmt10-dnis.pdf Integrating distributed sem web data]
<!-- : [http://goanna.cs.rmit.edu.au/~e76763/tiger_ref/lkmt10-dnis.pdf Integrating distributed sem web data] -->
: [http://docs.oracle.com/cd/B28359_01/server.111/b28318/integrat.htm Oracle information integration]
: [http://docs.oracle.com/cd/B28359_01/server.111/b28318/integrat.htm Oracle information integration]


=== Varu ===
* [[võrgurakendused 2: täiendavad lingid]]
* [[Sehke speci draft]]
* [[lnotes2]]


*16. Lisamaterjalidena [[võrgurakendused 2: täiendavad lingid]]
<!--* [[katse]] -->


[[Category:Kursus]]
[[Category:Kursus]]

Viimane redaktsioon: 29. jaanuar 2020, kell 15:41

revolutsioon
revolutsioon

Ainekoodid: ITV0120 ja ITI0215
Aine nimed: Võrgurakendused II ja Hajussüsteemid
Link: http://www.lambda.ee/index.php/V%C3%B5rgurakendused_II
Punkte: 5 EAP

Õppejõud: Tanel Tammet, Martin Verrev, Gert Kanter
Kontakt: tanel.tammet@ttu.ee
Olemas on ka 2017 aasta materjalide arhiiv.

NB! See on 2019 aasta arhiiv, mitte hetkel kehtiv õppematerjal

Eksamitulemused

Siin Võrgurakendused II koguseis 2019 pärast teist eksamit, sh praktikumipunktid.

Viimane eksam toimub kolmapäeval, 12. juunil kell 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)

Siin Võrgurakendused II esimene eksam 2019 parandatud tulemused. Praktikumipunkte lisatud ei ole.

Eksam

Kolmapäevadel kell 17:00

  • 22 Mai 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)
  • 29 Mai 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)
  • 12 Juuni 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)

Eksam on kirjalik, materjale kasutada ei või.

Siin on võrgurakendused II eksamiteemad ja materjalid.

Aega 2.5 tundi, tõenäoliselt saab valmis 1.5 tunniga.


NB! 17 mail - reedel - on toimub täiendav (viimane) praktikumiaeg: kell 8:00 hommikul ruumis ICT 401.


Aeg, koht

Semester: kevad
Tulemus: eksam
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (pool) pluss eksam (teine pool)
Loeng:

  • kolmapäeval 17:45 - 19:15 ruumis U04-103

Praktikum:

  • neljapäeval kell 8:00 - 9:30 ühiselt ruumides ICT 121 ja ICT 122
  • regulaarset neljapäevast magistrite praktikumi kell 12:00 - 13:30 ei toimu, kuid kord kuus viime ka sel ajal praktikumi läbi: info, et millal toimub, ilmub eelnevalt siia lehele.
  • magistritele toimub lisaks praktikumi-konsultatsioon iganädalaselt kell 17:15 - 17:45, ehk pool tundi enne loengut ruumis U04-103. Kui oled millegagi hätta jäänud, tule ja saad abi.

Praktilised tööd ja tähtajad

Kokku on töid 2. Kumbki praktikum täismahus tehtuna annab 25 punkti, sellele võivad lisanduda ekstrapunktid. Puudulikult tehtud töö punktiarv jääb alla 25 punkti. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.

  • 1 praks on P2P rakendus: kas distributed ledgeri komponent või anonümiseeriv võrk. Tähtaeg 21 märts. Grupitöö 1-3 inimest.
  • 2 praks: Grupitöö 1-3 inimest. Tähtaeg mai keskpaik, enne auditoorse töö lõppu, 16 mai hommikul. Magistrandid saavad erandina esitada teist praktikumi ka 22 Mai ja 29 Mai eksamite eel, kell 16:00 enne eksamit eksamiruumis või selle ees (kui eksamiruum on sellal hõivatud).

Hindamine

Hindamine: praktikumid annavad kokku 50% kogupunktidest ning eksam teise 50%. Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:

  • saada arvestatud mõlemid praktikumid
  • teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.
  • saada praktikumid+eksam kokku vähemalt 50 punkti.

NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument.

Loengukava

Kursus jaguneb laias laastus viieks teemaks:

  • Protokollid ja P2P (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks),
  • Distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia
  • X-tee ja riigi IT-korraldus
  • Andme-apid, autentimine, pilvekeskkonnad, andmete hajutamine ja hajutatud andmete koondamine.
  • Paralleelrehkendused

Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida siit. Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi.

Üldist materjali ja kursusi mujalt:

http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing
http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html
http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm
http://www.stanford.edu/class/cs244b/

Protokollid ja P2P

Protokollid

Kohustuslikud osad lugeda:
Http ja json: võrgurakenduste protokollid 1
xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: võrgurakenduste protokollid 2
REST ja binary protokollid: võrgurakenduste protokollid 3
Täiendavalt soovitav lugeda:
Probleemidest: veebiteenuste võlu ja valu ja s stands for simple
Gaffer on games: UDP vs TCP ja selle jätk
Veidi seotud asi ad hoc networks vt ka Defendeci ja Jürgo Predeni patent

P2P sissejuhatus

Kohustuslikud osad lugeda:
vikipeedia ülevaade
loengumaterjal: pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest

P2P DHT (distributed hash tables) ja bittorrent

ülevaade wikipedias
Chord:
Põhimaterjal - kas Chordi põhimõtted või vanem versioon, loe kuni Ivy osani Täiendavalt võib vaadata seda presentatsiooni visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!)
Lisaks tasuks veidi uurida artikleid wikipedia sissekande lõpus (external links)
Kademlia:
Põhimaterjal presentatsioon autoritelt
Täiendavalt autorite artikkel
Bittorrent:
bittorrenti protokoll ja ülevaade
täiendavalt wikipediast
TOR:
TOR wikipedias

Distributed ledger, ajatemplid ja bitcoin

Soovitav on lugeda neid materjale algusest: põhiasjad on esimestes, ning mida kaugemale edasi, seda detailsemad/spetsiifilisemad materjalid tulevad.

Kriitiline taust järgneva mõistmiseks

  • https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptographic_hash_function : ühtlaselt jaotuv hash, nii et kui püüad leida stringi S, et hash(S)=teadaolev_hash, siis parim viis S leidmiseks on lihtsalt random S-de katsetamine. Bitcoin kasutab SHA2 hash algoritmi varianti, mis annab tulemuseks 256 bitise (ehk 32 baiti) väärtuse.
  • https://en.wikipedia.org/wiki/Merkle_tree : kirjete sidumine hashide puuna (veidi keerukam/efektiivsem, kui lihtne hashiahel). Mis on hashiahel: kui tahad siduda kirjeid K1, K2, K3, siis salvestad [K1,hash(K1)], [K2,hash(K2+eelmise hash (ehk hash(K1)))], [K3,hash(K3+eelmise hash(ehk hash(K2+hash(K1))))], jne, kus hashi-osa node N jaoks on üldiselt hash(KN+(KN-1 hashi-osa)) ehk hash(KN+hash(KN-1+hash(KN-2+hash(KN-3+...) ...)
  • https://en.wikipedia.org/wiki/Proof-of-work_system : arvuti sundimine mõttetut tööd tegema, et raskendada spammimist. Levinud meetod on nõuda, et hashi alguses oleks N nulli (mida suurem N, seda raskem leida). Selleks tuleb sul hash(S) asemel katsetada läbi palju hash(S+nonce) arvutusi, kus nonce on random string, kuni juhtumisi saad N nulliga algava hashi.
  • https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain : lihtsalt ülevaade kogu teemast
  • Eelmiste asjade demo: vajuta üleval "Hash", "Block", "Blockchain" linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja "Mine" nupule vajutada. "Mine" teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi.

Kasulik taust laiema pildi jaoks

Best intro for reading

Põhjalik õpik

  • Lae alla hea tasuta õpik
  • Kui eelmine link mingil põhjusel ei tööta, mine õpiku lehele (sealt leiad ka videoloengud) ja otsi sealt alapealkiri "Free pre-publication draft" mille all on link "... for download here".

Python examples with detailed explanations

It is enough to go through one or two of these:

More details and tutorials

Have a look at the actual bitcoin data, latest blocks and transactions:

How does the P2P stuff work, i.e finding nodes:

Real hardcore documentation:

Just a big collection of materials and examples: https://github.com/openblockchains/awesome-blockchains

Some additional OK tutorials:

X-tee ja e-riigi IT korraldus

X-tee

x-tee märkmed loengust

Kasulikud lisamaterjalid:

x-tee protokolli spec
UXP: AS Cybernetica eksport-kommertsversioon X-teest.
Kaks screencasti UXP keskserveri konfimisest 1 ja 2
Ahto Kalja detailne ülevaade X-tee projektist aastast 2004
X-road official page
X-road security server manual (detailed)
Paper by Ansper and Willemson

Riigi IT-infrastruktuuri korraldus

Riigi IT korralduse märkmeid loengust

Kasulikud lisamaterjalid:

RIHA ja jutud RIHA kohta

Andme-apid, autentimine, pilveteenused, andmete koondamine jms

Erinevad API-stiilid

Suured avalikud andme-apid

API-de kogu uurimiseks
list of open apis from wikipedia
google api explorer
Andme-apide näiteid
facebook api limitations/shutdowns in 2018

Autentimine

facebook, google, pangalink.
Autentimise märkmed: facebook ja google
veebiserveri seadistamine id-kaardi jaoks ja abistavad koodijupid
taustaks id-kaardi kasutusstsenaariumid
Autentimise märkmed: mobiil-ID

Pilvekeskkonnad

Understanding cloud computing

Suured:

Pilveteenuse tarkvara:

OpenStack

Näide: Azure

Azure märkmed

Google appengine, database api, google bigtable and file system stack

http://cloud.google.com/appengine/ AppEngine on nüüd osa Google Cloud platvormist

Hajutatud failisüsteemide märkmed loengust

Paralleelrehkendused

Esimene osa

Näited:

C: alguses oli fork(), hea pthreads tutorial.
Thread, Queue ja Lock Pythonis

Presentatsioonid lugemiseks:


Lukustamine, andmebaasid jms

Lisaks võib lugeda:

Konspekt, käsitleb teemat oluliselt põhjalikumalt kui loeng/slaidid
Introduction to Transactions (slaidid)
Sünkroniseerimisprimitiivid: slaidid

Mittekohustuslik lisalugemine:

Konspekt pikemalt ja põhjalikumalt loengus läbitud teemadest.


Paralleliseerimise automatiseerimine ja klastrid

Mapreduce framework
Mapreduce katsetused Azure platvormil
Mapreduce klassikaline põhiartikkel
memcached
memcached ülevaade


Hajutatud andmekogud

Integreerimine:

Integreerimise lühimärkmed
data warehousing

Hajutamine:

Hajutamise lühimärkmed
memcached
Postgres replication intro
Postgres clustering and replication

Konsensus:

Paxos algoritm ja veel Paxos ja väga palju Paxost ja sõpru
bitcoinist tuttav proof-of-work

Hulk teemasid põhjalikult:

readings in distributed databases
Chapter for db system concepts book

Detailsed lisamaterjalid:

Postgres high availability
Oracle information integration

Varu

Pärit leheküljelt "http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Võrgurakendused_II&oldid=16511"