Mitteklassikalised loogikad.: erinevus redaktsioonide vahel
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| (ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
1. Modaalloogika. | 1. Modaalloogika.<br> | ||
Modaalloogika on klassikalise loogika üldistus, kus on lisaks kasutusele võetud võimalikkuse ja paratamatuse modaalsed operaatorid. | Modaalloogika on klassikalise loogika üldistus, kus on lisaks kasutusele võetud võimalikkuse ja paratamatuse modaalsed operaatorid. | ||
Tavaliselt öeldakse, et loogiliselt mittevõimalik on see, millest järeldub vastuolu. Seega on iga väide, mis on tõestatud vääraks, loogiliselt mittevõimalik ja iga tõestatud lause paratamatult tõene. Kui lause pole paratamatult väär, siis on ta loogiliselt võimalik. | Tavaliselt öeldakse, et loogiliselt mittevõimalik on see, millest järeldub vastuolu. Seega on iga väide, mis on tõestatud vääraks, loogiliselt mittevõimalik ja iga tõestatud lause paratamatult tõene. Kui lause pole paratamatult väär, siis on ta loogiliselt võimalik. | ||
2. [[Media:RakLoogika_11_1.ppt|Temporaalloogika. (ppt)]]<br> | |||
3. [[Media:RakLoogika_11_2.ppt|Kirjeldusloogikad. (ppt)]] | |||
Viimane redaktsioon: 11. mai 2006, kell 14:51
1. Modaalloogika.
Modaalloogika on klassikalise loogika üldistus, kus on lisaks kasutusele võetud võimalikkuse ja paratamatuse modaalsed operaatorid. Tavaliselt öeldakse, et loogiliselt mittevõimalik on see, millest järeldub vastuolu. Seega on iga väide, mis on tõestatud vääraks, loogiliselt mittevõimalik ja iga tõestatud lause paratamatult tõene. Kui lause pole paratamatult väär, siis on ta loogiliselt võimalik.