Võrgurakendused II: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Lambda
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
← Vanem muudatus
Resümee puudub
Resümee puudub
 
(ei näidata 4 kasutaja 560 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
Ainekood: <b>ITV0040</b><br>
<table>
Täielik nimi: Võrgurakendused II - hajussüsteemide tehnoloogia
<tr>
Link:  http://www.lambda.ee/index.php/V%C3%B5rgurakendused_II ehk
<td>
http://www.lambda.ee/index/itv0040<br>
[[Pilt:Revolution_small.jpg|left|revolutsioon]]
Lektor: Tanel Tammet<br>
</td>
Kontakt: tammet@staff.ttu.ee<br>
<td>
Ainekoodid: ITV0120 ja ITI0215<br>
Aine nimed: Võrgurakendused II ja Hajussüsteemid<br>
Link:  http://www.lambda.ee/index.php/V%C3%B5rgurakendused_II<br>
Punkte: 5 EAP<br><br>
Õppejõud: Tanel Tammet, Martin Verrev, Gert Kanter<br>
Kontakt: tanel.tammet@ttu.ee<br>
Olemas on ka [[itv0120 2017|2017 aasta materjalide arhiiv]].
</td>
</tr>
</table>


== <font color="red">16 detsembri loeng ja A. Rebane botnettidest</font> ==
= <font color="red">NB! See on 2019 aasta arhiiv, mitte hetkel kehtiv õppematerjal</font> =


16 detsember - viimane loeng - koosneb kahest osast:
= <font color="red">Eksamitulemused</font> =


* Doktorand Andri Rebane räägib botnettidest, nende ülevõtmisest jne.
* Eksamiks valmistumise lugemismaterjalide ülevaade.


Siin [[Võrgurakendused II koguseis 2019]] pärast teist eksamit, sh praktikumipunktid.


== Aeg, koht, tulemus ==
Viimane eksam toimub kolmapäeval, 12. juunil kell 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)


Semester: sügis<br>
Siin [[Võrgurakendused II esimene eksam 2019]] <b>parandatud</b> tulemused. Praktikumipunkte lisatud ei ole.
 
= Eksam =
 
Kolmapäevadel kell 17:00
 
* 22 Mai 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)
* 29 Mai 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)
* 12 Juuni 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)
 
Eksam on kirjalik, materjale kasutada ei või.
 
Siin on [[võrgurakendused II eksamiteemad ja materjalid]].
 
Aega 2.5 tundi, tõenäoliselt saab valmis 1.5 tunniga.
 
 
<font color="red">NB!</font> 17 mail - reedel - on toimub täiendav (viimane) praktikumiaeg: kell 8:00 hommikul ruumis ICT 401.
 
<!--
= <font color="red">NB! Järgmine loeg 8. mail!</font> =
 
24. aprilli ja 1. mai loengud jäävad ära (õppejõud reisil, riigipüha): nende asemel teeme kursuse lõpus lisapraksiajad.
-->
<!--
= Loeng Martin Verrevilt =
 
13. veebruari loengu annab Martin Verrev: teemaks P2P jätk, alustades bittorrentiga.
-->
 
= Aeg, koht =
 
Semester: kevad<br>
Tulemus: eksam<br>
Tulemus: eksam<br>
Hindamise meetod: praktikumide tulemused pluss eksam<br>
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (pool) pluss eksam (teine pool)<br>
Punkte: 2.5 AP ehk 4 EAP<br>
Loeng:  
* kolmapäeval 17:45 - 19:15 ruumis U04-103
Praktikum:
* neljapäeval kell 8:00 - 9:30 ühiselt ruumides ICT 121 ja ICT 122
* regulaarset neljapäevast magistrite praktikumi kell 12:00 - 13:30 ei toimu, kuid kord kuus viime ka sel ajal praktikumi läbi: info, et millal toimub, ilmub eelnevalt siia lehele.
* magistritele toimub lisaks praktikumi-konsultatsioon iganädalaselt kell 17:15 - 17:45, ehk pool tundi enne loengut ruumis U04-103. Kui oled millegagi hätta jäänud, tule ja saad abi.
 
= Praktilised tööd ja tähtajad =
 
Kokku on töid 2. Kumbki praktikum täismahus tehtuna annab 25 punkti, sellele võivad lisanduda ekstrapunktid. Puudulikult tehtud töö punktiarv jääb alla 25 punkti. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.
 
* [[Vorgurakendused 2 prax 1 2019 kevad| 1 praks on P2P rakendus]]: kas distributed ledgeri komponent või anonümiseeriv võrk.  Tähtaeg 21 märts. Grupitöö 1-3 inimest.
* [[Vorgurakendused 2 prax 2 2019 kevad | 2 praks]]: Grupitöö 1-3 inimest. Tähtaeg mai keskpaik, enne auditoorse töö lõppu, 16 mai hommikul. Magistrandid saavad erandina esitada teist praktikumi ka 22 Mai ja 29 Mai eksamite eel, kell 16:00 enne eksamit eksamiruumis või selle ees (kui eksamiruum on sellal hõivatud).
 
= Hindamine =
 
Hindamine: praktikumid annavad kokku 50% kogupunktidest ning eksam teise 50%. Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:
 
* saada arvestatud mõlemid praktikumid
* teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.
* saada praktikumid+eksam kokku vähemalt 50 punkti.
 
NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument.
 
= Loengukava =
 
Kursus jaguneb laias laastus viieks teemaks:
 
* Protokollid ja P2P (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks),
* Distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia
* X-tee ja riigi IT-korraldus
* Andme-apid, autentimine, pilvekeskkonnad, andmete hajutamine ja hajutatud andmete koondamine.
* Paralleelrehkendused
 
Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida [https://www.distributed-systems.net/index.php/books/distributed-systems-3rd-edition-2017/ siit]. Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi.


Loeng: kolmapäeviti 16.00-17.30 korpus III ruum 103 (alumine korrus)<br>
Üldist materjali ja kursusi mujalt:
Praktikum: kolmapäeviti 17.45-19.15 arvutiklassis IT majas<br>
:http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing
:http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html
<!-- :http://www.eecs.harvard.edu/cs262/ DEAD -->
:http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm
:http://www.stanford.edu/class/cs244b/


== Hindamine ==
== Protokollid ja P2P ==


Kursus lõpeb eksamiga, kusjuures kodutööd annavad punktidest 50% ja eksam 50%. Kõik järgnevas antud kodutööd peavad eksamile pääsemiseks olema tehtud.
=== Protokollid ===


== Kodutööd ja tähtajad ==
<!-- :[[Media:Protocols.ppt|Loengu raampresentatsioon]] -->
:<b>Kohustuslikud osad lugeda</b>:


Kodutöid võib teha 1-3 inimesest grupina.
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]]
:xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: [[võrgurakenduste protokollid 2]]
:REST ja binary protokollid: [[võrgurakenduste protokollid 3]]


Kokku on kodutöid 2. Kumbki kodutööd täismahus tehtuna annab 20 punkti, sellele võivad lisanduda ekstrapunktid. Puudulikult tehtud kodutöö punktiarv jääb alla 20 punkti. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.
:<b>Täiendavalt soovitav lugeda</b>:


Praktikumid:
:Probleemidest: [[veebiteenuste võlu ja valu]] ja [http://harmful.cat-v.org/software/xml/soap/simple s stands for simple]
:[http://gafferongames.com/networking-for-game-programmers/udp-vs-tcp/ Gaffer on games: UDP vs TCP] ja [http://gafferongames.com/2015/09/12/is-it-just-me-or-is-networking-really-hard/ selle jätk]
:Veidi seotud asi [https://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_ad_hoc_network ad hoc networks] vt ka  <!--[http://www.eliko.ee/smart-streetlight-control-system-3/ ELIKO valgustussüsteemid] DEAD ja --> [http://www.freepatentsonline.com/8966046.html Defendeci ja Jürgo Predeni patent]


* [[Vorgurakendused 2 prax 1 | 1 kodutöö]]
===  P2P sissejuhatus ===
* [[Vorgurakendused 2 prax 2 | 2 kodutöö]]


:<b>Kohustuslikud osad lugeda</b>:


== Kursus varasematel aastatel ==
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade]
<!-- :[http://www.srdc.metu.edu.tr/webpage/seminars/p2p/P2P.ppt hea paraja detailsusega sissejuhatus] -->
<!-- :[http://www.cs.ucy.ac.cy/courses/EPL420/Slides/Chapter2_4ed-P2P.ppt ülevaatepresentatsioon] -->
<!-- :[http://www.it.lut.fi/comlab/ssotc/ssotc08/presentations/Lappeenranta_summer_school_Jukka_K_Nurminen.ppt alternatiivne ülevaatepresentatsioon] -->
<!-- :[http://www14.in.tum.de/personen/schmiste/dynamo08.ppt hea detailne ülevaade eri P2P tehnoloogiatest] -->
: loengumaterjal: [[Media:P2p_overview.ppt|pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]]


* I periood: Tammet (hajutatud failisüst, dns, p2p, ...) http://deepthought.ttu.ee/it/vorgutarkvara/wav4101/
===  P2P DHT (distributed hash tables) ja bittorrent ===
* II periood: Grauen (eelmise jätk) http://cs.ttu.ee/kursused/itv0040/
* III periood: Kadastik (sõnumivahetus) http://cs.ttu.ee/tiki-index.php?page=ITV0040-2008
* IV periood: Tammet http://www.lambda.ee/index/itv0040


== Loenguteemade plaan ==
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_hash_table ülevaade wikipedias]
:Chord:
:Põhimaterjal - kas [https://www.cse.buffalo.edu/~okennedy/courses/cse704fa2012/8.1-Chord.ppt Chordi põhimõtted] või  [http://pdos.csail.mit.edu/~rtm/slides/harvard02.ppt vanem versioon, loe kuni Ivy osani] Täiendavalt võib vaadata [https://people.eecs.berkeley.edu/~kubitron/courses/cs294-4-F03/slides/lec03-chord.ppt seda presentatsiooni] visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!)
<!-- :Täiendavalt juurde lugeda [http://www.ece.utexas.edu/~garg/f04/dist2/papers/chord.ppt chordi ülevaadet algoritmide skeemi] ja põhiteoreemidega (ilma tõestusteta) -->
:Lisaks tasuks veidi uurida artikleid [http://en.wikipedia.org/wiki/Chord_%28peer-to-peer%29 wikipedia] sissekande lõpus (external links)
:Kademlia:
:Põhimaterjal [http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/kademlia.ppt presentatsioon autoritelt]
:Täiendavalt [https://github.com/ntoll/p4p2p/blob/master/papers/maymounkov-kademlia-lncs.pdf autorite artikkel]
:Bittorrent:
:[http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/bittorrent.ppt bittorrenti protokoll ja ülevaade]
:[http://en.wikipedia.org/wiki/BitTorrent_%28protocol%29 täiendavalt wikipediast]
:TOR:
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_%28anonymity_network%29 TOR wikipedias]


* Quick overview. 2 sept.
== Distributed ledger, ajatemplid ja bitcoin ==


* Asynchronous comms and parallelism. Problems and algorithms. 9 sept.
Soovitav on lugeda neid materjale algusest: põhiasjad on esimestes, ning mida kaugemale edasi, seda detailsemad/spetsiifilisemad materjalid tulevad.
** Võtmesõnu: [http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing Distributed computing][http://en.wikipedia.org/wiki/Remote_procedure_call RPC][http://en.wikipedia.org/wiki/Atomic_operation Atomic operation][http://en.wikipedia.org/wiki/Atomicity_%28database_systems%29 Atomicity][http://en.wikipedia.org/wiki/ACID ACID][http://en.wikipedia.org/wiki/Lock_%28computer_science%29 Lock][http://en.wikipedia.org/wiki/Cache Cache],Synchronous and asynchronous calls, callback
** Linke lugemiseks:[http://www.ttu.ee/it/vorgutarkvara/wav4101/loeng1/hajutatud1.ppt vana loeng: sirvi ja loe] [http://code.google.com/edu/submissions/rutgers/index.html otsi asju, mis võõrad, ja tutvu]


* Comm protocols 1. 16 sept.
=== Kriitiline taust järgneva mõistmiseks ===
** Http, Json , XML-RPC, REST, SOAP: [[võrgurakenduste protokollid 1]]
** Probleemidest: [[veebiteenuste võlu ja valu]] ja [http://www.wanderingbarque.com/nonintersecting/2006/11/15/the-s-stands-for-simple/ s stands for simple]


* Comm protocols 2. 23 sept.
* https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptographic_hash_function : ühtlaselt jaotuv hash, nii et kui püüad leida stringi S, et hash(S)=teadaolev_hash, siis parim viis S leidmiseks on lihtsalt random S-de katsetamine. Bitcoin kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/SHA-2 SHA2] hash algoritmi varianti, mis annab tulemuseks 256 bitise (ehk 32 baiti) väärtuse.
** SOAP additional (WSDL etc), XMPP, Google protocol buffers etc: [[võrgurakenduste protokollid 2]]
* https://en.wikipedia.org/wiki/Merkle_tree : kirjete sidumine hashide puuna (veidi keerukam/efektiivsem, kui lihtne hashiahel). Mis on hashiahel: kui tahad siduda kirjeid K1, K2, K3, siis salvestad [K1,hash(K1)], [K2,hash(K2+eelmise hash (ehk hash(K1)))],  [K3,hash(K3+eelmise hash(ehk hash(K2+hash(K1))))], jne, kus hashi-osa node N jaoks on üldiselt hash(KN+(KN-1 hashi-osa)) ehk hash(KN+hash(KN-1+hash(KN-2+hash(KN-3+...) ...)
* https://en.wikipedia.org/wiki/Proof-of-work_system : arvuti sundimine mõttetut tööd tegema, et raskendada spammimist. Levinud meetod on nõuda, et hashi alguses oleks N nulli (mida suurem N, seda raskem leida). Selleks tuleb sul hash(S) asemel katsetada läbi palju hash(S+nonce) arvutusi, kus nonce on random string, kuni juhtumisi saad N nulliga algava hashi.
* https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain : lihtsalt ülevaade kogu teemast
* [https://anders.com/blockchain/ Eelmiste asjade demo]: vajuta üleval "Hash", "Block", "Blockchain" linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja "Mine" nupule vajutada. "Mine" teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi.


* P2P 1: ülevaade. 30 sept.
=== Kasulik taust laiema pildi jaoks ===
** [http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade]
** [http://www.cs.ucy.ac.cy/courses/EPL420/Slides/Chapter2_4ed-P2P.ppt ülevaatepresentatsioon]
** [http://www.it.lut.fi/comlab/ssotc/ssotc08/presentations/Lappeenranta_summer_school_Jukka_K_Nurminen.ppt alternatiivne ülevaatepresentatsioon]
** [http://www14.in.tum.de/personen/schmiste/dynamo08.ppt hea detailne ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]


* P2P 2: 7 oktoober, Skype arhitektuurimeeskonna juhilt Andres Kütilt. Communication problems of peer to peer systems:
* Konsensus hajutatud süsteemides: [http://www.di.univaq.it/~proietti/slide_algdist2010/5-Consensus.ppt hea presentatsioon põhjalikumaks arusaamiseks] ([http://lamport.azurewebsites.net/pubs/byz.pdf siin on] klassikaline Bütsantsi kindralite probleemi artikkel, mis on suht keeruline)
** Peer to peer architecture offers a number of advantages over client-server approach but also introduces challenges, many of which are related to network topology and low-level communication protocols. In this lecture, several of these problems are presented along with discussion about their possible solutions.
* [https://blog.acolyer.org/2015/03/01/cant-we-all-just-agree/ Põhjalikum konsensuse-artiklite-selgituste kogu]
* RIA tellitud ja küberi koostatud [https://www.ria.ee/public/RIA/kruptograafiliste_algoritmide_elutsukli_uuring_2017.pdf eestikeelsest uuringust] lugeda alates lk 15 ptk "Plokiahelad"


* Xtee: 14 oktoober, xTee süsteemi ühelt põhiautorilt Margu Freudenthalilt.
=== Best intro for reading ===
** [http://www.ria.ee/26259 xTee] on Eesti riigi-andmekogude infovahetussüsteem.


* P2P Bittorrent: 21 oktoober. Bittorrenti detailid, probleemid, arendused. Linke tähtsuse järjekorras:
* https://bitsonblocks.net/2015/09/01/a-gentle-introduction-to-bitcoin/
** [http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/bittorrent.ppt Bittorrenti mehhanism]
* https://bitsonblocks.net/2015/09/09/a-gentle-introduction-to-blockchain-technology/
** [http://www14.in.tum.de/personen/schmiste/dynamo08.ppt hea detailne ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]
* https://bitsonblocks.net/2015/09/21/a-gentle-introduction-to-bitcoin-mining/
** [http://www.ccs.neu.edu/home/als/BitTorrentSS.ppt Bittorrenti rünnakud]
** [http://eeweb.poly.edu/el933/slides/jian.ppt Bittorrenti eksperimentaalstatistikat]
** [http://wiki.theory.org/BitTorrentSpecification Specification wiki]
** [http://bittorrent.org/beps/bep_0005.html DHT specification]
** [http://www.buet.ac.bd/cse/users/faculty/reazahmed/cse6809/kademlia.ppt Kademlia: Bittorenti DHT alusprintsiibid]
** [http://www.cs.rice.edu/Conferences/IPTPS02/109.pdf Kademlia autorite artikkel]
** [http://www.cs.rice.edu/~scrosby/tr/BTMeasure-Main.pdf DHT võrdlused]


* [[Vorgurakendused 2 prax 2 | Teine kodutöö]]: 28 oktoober.
=== Põhjalik õpik ===


* Semantikaküsimused, RDF jms võrgusüsteemides: 4 november.
* Lae alla  [https://d28rh4a8wq0iu5.cloudfront.net/bitcointech/readings/princeton_bitcoin_book.pdf hea tasuta õpik]
* Kui eelmine link mingil põhjusel ei tööta, [http://bitcoinbook.cs.princeton.edu/ mine õpiku lehele ] (sealt leiad ka videoloengud) ja otsi sealt alapealkiri "Free pre-publication draft" mille all on link "... for download here".


* Memcached, Google base, Mapreduce: 11 november.
=== Python examples with detailed explanations ===


* Hajutatud andmebaasid: 18 november.
It is enough to go through one or two of these:


* Hajutatud andmebaasid 2: 25 november.
* One example http://ecomunsing.com/build-your-own-blockchain
* Another example
** https://medium.com/crypto-currently/lets-build-the-tiniest-blockchain-e70965a248b
** https://medium.com/crypto-currently/lets-make-the-tiniest-blockchain-bigger-ac360a328f4d
* An even more detailed example
** https://bigishdata.com/2017/10/17/write-your-own-blockchain-part-1-creating-storing-syncing-displaying-mining-and-proving-work/
** https://bigishdata.com/2017/10/27/build-your-own-blockchain-part-2-syncing-chains-from-different-nodes/
** https://bigishdata.com/2017/11/02/build-your-own-blockchain-part-3-writing-nodes-that-mine/
** https://bigishdata.com/2017/11/21/how-to-build-your-own-blockchain-part-4-2-ethereum-proof-of-work-difficulty-explained/
* And then some:
** https://github.com/cosme12/SimpleCoin
** https://hackernoon.com/learn-blockchains-by-building-one-117428612f46


* Lukustamine: 2. detsember.
=== More details and tutorials ===


* Message systems: 9 detsember.
Have a look at the actual bitcoin data, latest blocks and transactions:
** [http://cs.ttu.ee/tiki-download_wiki_attachment.php?attId=315 Kadastiku loengumaterjal: ülevaade]


* Botnetid ja materjalide ülevaade 2: 16 detsember.
* https://blockexplorer.com/


How does the P2P stuff work, i.e finding nodes:
* https://bitcoin.stackexchange.com/questions/3536/how-do-bitcoin-clients-find-each-other
* https://en.bitcoin.it/wiki/Satoshi_Client_Node_Discovery
<!-- * https://www.coindesk.com/bitcoin-nodes-need/
* https://bitnodes.earn.com/dashboard/
-->
Real hardcore documentation:
* https://bitcoin.org/en/developer-guide#p2p-network
* https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation
Just a big collection of materials and examples: https://github.com/openblockchains/awesome-blockchains
Some additional OK tutorials:
* The Blockchain Explained to Web Developers, Part 1: The Theory. https://marmelab.com/blog/2016/04/28/blockchain-for-web-developers-the-theory.html
* The Blockchain Explained to Web Developers, Part 2: In Practice https://marmelab.com/blog/2016/05/20/blockchain-for-web-developers-in-practice.html
* https://medium.com/blockchain-review/how-does-the-blockchain-work-for-dummies-explained-simply-9f94d386e093
* Ever wonder how Bitcoin (and other cryptocurrencies) actually work? https://youtu.be/bBC-nXj3Ng4
* https://medium.com/@annamcabee/learning-about-block-chain-with-python-8b2178cf1fca
* https://crypto.stanford.edu/cs251/
== X-tee ja e-riigi IT korraldus ==
===  X-tee  ===
:[[x-tee märkmed loengust]]
Kasulikud lisamaterjalid:
:[https://www.x-tee.ee/docs/live/xroad/pr-mess_x-road_message_protocol.html x-tee protokolli spec]
:[https://cyber.ee/products/secure-data-exchange/ UXP]: AS Cybernetica eksport-kommertsversioon X-teest.
:Kaks screencasti UXP keskserveri konfimisest [https://vimeo.com/321936653 1] ja [https://vimeo.com/321936768 2]
<!--
:[https://www.ria.ee/public/publikatsioonid/x-road.jpg Big official picture of the state IT-architecture]
-->
:[[Media:Ahto_xtartu.ppt|Ahto Kalja detailne ülevaade X-tee projektist aastast 2004]]
:[https://www.ria.ee/ee/x-tee.html X-road official page] <!--and [https://www.ria.ee/index.php?query=X-tee a materials query] SAMA -->
:[http://x-road.ee/docs/est/turvaserveri_kasutusjuhend_14.04_lts.pdf X-road security server manual (detailed)]
<!--
:[http://apisuomi.fi/2014/07/soap-rest-json-and-x-road-x-tee/ X-tee from the Finnish perspective] and the [https://portal.educloudalliance.org/x-road-rest-gateway-development-initiated-github X-tee/Json gateway] and [http://www.hel.fi/palvelukarttaws/rest/ver2_en.html a nice REST api example from Finland]
-->
<!--
<!--
Edaspidiseid teemasid:
:[https://www.ria.ee/public/x_tee/X-Road_message_protocol_4.0.1.pdf newest X-road message protocol] and corresponding [https://www.ria.ee/public/x_tee/pr-meta_x-road_service_metadata_protocol_0.7_Y-743-14.pdf metainfo protocol]
-->
<!-- :[[example algorithm for xml serialization of Python data|Example: X-road oriented Soap call tool for Python]] -->
:[http://research.cyber.ee/~jan/publ/xroadares07final.pdf Paper by Ansper and Willemson]
 
===  Riigi IT-infrastruktuuri korraldus ===
 
:[[Riigi IT korralduse märkmeid loengust]]
 
Kasulikud lisamaterjalid:
 
:[https://riha.eesti.ee/ RIHA] ja [https://www.ria.ee/ee/riha.html jutud RIHA kohta]
 
== Andme-apid, autentimine, pilveteenused, andmete koondamine jms ==
 
=== Erinevad API-stiilid ===
 
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer rest wikipedias] ja [http://www.restapitutorial.com/ rest tutorial (vt linke all!)]
* [http://www.odata.org/ odata.org: microsoft/oasis recommendations for rest style]
* [https://docs-apis.apigee.io/files/Web-design-the-missing-link-ebook-2016-11.pdf api design book download] or [https://pages.apigee.com/eBook-Web-API-Design-The-Missing-Link-reg.html?int_source=resources-main&int_medium=website&int_campaign=ebook&int_content=web-api-design-missing-link api design book (must register)]
* [https://graphql.org/ Graphql start] and [https://blog.pusher.com/rest-versus-graphql/ graphql vs rest] and [https://medium.com/codingthesmartway-com-blog/rest-vs-graphql-418eac2e3083 similar take on rest vs graphql] and [https://blog.graph.cool/how-to-wrap-a-rest-api-with-graphql-8bf3fb17547d wrap rest in graphql]


* Dns ja squid? 1 või 0.5 loengut
===  Suured avalikud andme-apid ===


* Message systems: 2 loengut
: [https://market.mashape.com/ API-de kogu uurimiseks]
: [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_open_APIs list of open apis from wikipedia]
: [https://developers.google.com/apis-explorer/#p/ google api explorer]
: [[Andme-apide märkmed loengust|Andme-apide näiteid]]
: [https://techcrunch.com/2018/04/04/facebook-instagram-api-shut-down/ facebook api limitations/shutdowns in 2018]


* Social networking apidega rakenduste tegemisest: 1 loeng
===  Autentimine ===


* Google bigtable and mapreduce: 2 loengut
: facebook, google, pangalink.
:[[Autentimise märkmed: facebook ja google]]


Võimalikud lisateemad:
:[http://eid.eesti.ee/index.php/Kasutaja_tuvastamine_veebis veebiserveri seadistamine id-kaardi jaoks] ja [https://github.com/tammet/eid abistavad koodijupid]
:[http://eid.eesti.ee/index.php/EID_rakendusjuhend#Tehnoloogilised_detailid_ja_taustinfo taustaks id-kaardi kasutusstsenaariumid]


* memcached
:[[Autentimise märkmed: mobiil-ID]]
* dbase replication
* mashups
* social networks integration


=== Pilvekeskkonnad  ===
[https://support.rackspace.com/white-paper/understanding-the-cloud-computing-stack-saas-paas-iaas/ Understanding cloud computing]
Suured:
* [https://aws.amazon.com/ Amazon AWS]
* [http://azure.microsoft.com/ Microsoft Azure]
* [https://cloud.google.com/ Google Cloud]
Pilveteenuse tarkvara:
[https://en.wikipedia.org/wiki/OpenStack OpenStack]
Näide: Azure
[[Azure märkmed]]
=== Google appengine, database api, google bigtable and file system stack ===
http://cloud.google.com/appengine/ AppEngine on nüüd osa Google Cloud platvormist
[[Hajutatud failisüsteemide märkmed loengust]]
== Paralleelrehkendused  ==
=== Esimene osa ===
Näited:
<!-- :[[Java näide loengust]] -->
:C: alguses oli [http://www.csl.mtu.edu/cs4411.ck/www/NOTES/process/fork/create.html  fork()], hea [https://computing.llnl.gov/tutorials/pthreads/ pthreads tutorial].
:[http://stackoverflow.com/a/16207592 Thread, Queue ja Lock] Pythonis
Presentatsioonid lugemiseks:
* [[Media:Locking_v2.ppt|lukustamine]]
* [[Media:na2_ccdb_slides.pdf|Paralleelsus andmebaasides]].
<!--
Loengunäide: TCP (HTTP) socket server
Kuidas TCP server elementaarsel tasemel töötab (Java tutorialid): [http://javarevisited.blogspot.com.ee/2015/06/how-to-create-http-server-in-java-serversocket-example.html Socket serveri sissejuhatus], [http://www.javaworld.com/article/2853780/core-java/socket-programming-for-scalable-systems.html threadidega server].
-->
<!--
Skaleeruvus praktikas: [http://merbist.com/2011/01/18/causality-of-scalability/ Causality of Scalability], [http://merbist.com/2011/01/31/designing-for-scalability/ Designing for Scalability].
-->
<!--:Veebiserverid, nende sise-elu ja konf
:ip/tcp, socketid, http jne
-->
-->


== Lugemismaterjale ==
=== Lukustamine, andmebaasid jms ===
 
Lisaks võib lugeda:
:[[Media:na2_ccdb.pdf|Konspekt]], käsitleb teemat oluliselt põhjalikumalt kui loeng/slaidid
:[[Media:11-transactions.pdf|Introduction to Transactions (slaidid)]]
 
:Sünkroniseerimisprimitiivid: [[Media:na2_sync_slides.pdf|slaidid]]
 
Mittekohustuslik lisalugemine:
:[[Media:na2_sync.pdf|Konspekt]] pikemalt ja põhjalikumalt loengus läbitud teemadest.
 
 
 
=== Paralleliseerimise automatiseerimine ja klastrid ===
 
:[https://en.wikipedia.org/wiki/MapReduce Mapreduce framework]
<!--:[http://www.google.com/url?sa=t&source=web&cd=2&ved=0CBkQxQEwAQ&url=http%3A%2F%2Fdocs.google.com%2Fviewer%3Fa%3Dv%26q%3Dcache%3AziVIMWHr2GsJ%3Anet.pku.edu.cn%2F~course%2Fcs501%2F2008%2Fresource%2Fmapreduce_in_a_week%2Fllm3-mapreduce.ppt%2Bgoogle%2Bmapreduce%2Btheory%2Band%2Bimplementation%2BChristophe%2BBisciglia%2C%2BAaron%2BKimball%2Bllm3%26hl%3Den%26pid%3Dbl%26srcid%3DADGEESiMwU-9htEZEAthU5bRtGGBQgkzwUf5vM549R-6QBooeBv10FFd-GLvrklDHx-RhI3OehhNio1E7m5GvwKyKK9ndM6oNbDO3LERl8M8YSZ5tdO4bRQ3PEs8sQ6_sdJVIF_Splx7%26sig%3DAHIEtbQVGyhnhEx0aTA0W7okwP8KdVqG1w&rct=j&q=google%20mapreduce%20theory%20and%20implementation%20Christophe%20Bisciglia%2C%20Aaron%20Kimball%20llm3&ei=plH_TPWOI4ay8gPVss2MCw&usg=AFQjCNE9y0GiXVo_hNWPmywfUjt_3ZhQqg&cad=rja Mapreduce sissejuhatus] -->
:[[Mapreduce katsetused Azure platvormil]]
:Mapreduce [http://research.google.com/archive/mapreduce.html klassikaline põhiartikkel]
:memcached
:[http://www.majordojo.com/2007/03/memcached-howto.php memcached ülevaade]
 
 
=== Hajutatud andmekogud ===
 
 
 
Integreerimine:
 
:[[Integreerimise lühimärkmed]]
:[http://research.cs.wisc.edu/dibook/slides/Chapter_10.ppt data warehousing]
 
Hajutamine:
 
:[[Hajutamise lühimärkmed]]
:[https://memcached.org/ memcached]
:[http://momjian.us/main/writings/pgsql/replication.pdf Postgres replication intro]
:[http://wiki.postgresql.org/wiki/Replication,_Clustering,_and_Connection_Pooling Postgres clustering and replication]
 
Konsensus:
 
: [https://en.wikipedia.org/wiki/Paxos_(computer_science) Paxos algoritm] ja [https://understandingpaxos.wordpress.com/ veel Paxos] ja [https://github.com/dgryski/awesome-consensus väga palju Paxost ja sõpru]
: [https://en.wikipedia.org/wiki/Proof-of-work_system bitcoinist tuttav proof-of-work]
 
Hulk teemasid põhjalikult:
 
:[http://christophermeiklejohn.com/distributed/systems/2013/07/12/readings-in-distributed-systems.html readings in distributed databases]
:[http://codex.cs.yale.edu/avi/db-book/db6/slide-dir/PPT-dir/ch19.ppt Chapter for db system concepts book]
 
Detailsed lisamaterjalid:
 
: [http://www.postgresql.org/docs/current/interactive/high-availability.html Postgres high availability]
<!-- : [http://goanna.cs.rmit.edu.au/~e76763/tiger_ref/lkmt10-dnis.pdf Integrating distributed sem web data] -->
: [http://docs.oracle.com/cd/B28359_01/server.111/b28318/integrat.htm Oracle information integration]
 
=== Varu ===
 


* http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing
* [[võrgurakendused 2: täiendavad lingid]]
* http://code.google.com/edu/parallel/index.html
* [[Sehke speci draft]]
* http://code.google.com/edu/parallel/dsd-tutorial.html
* [[lnotes2]]


* http://code.google.com/edu/submissions/rutgers/index.html
<!--* [[katse]] -->


[[Category:Kursus]]
[[Category:Kursus]]

Viimane redaktsioon: 29. jaanuar 2020, kell 15:41

revolutsioon
revolutsioon

Ainekoodid: ITV0120 ja ITI0215
Aine nimed: Võrgurakendused II ja Hajussüsteemid
Link: http://www.lambda.ee/index.php/V%C3%B5rgurakendused_II
Punkte: 5 EAP

Õppejõud: Tanel Tammet, Martin Verrev, Gert Kanter
Kontakt: tanel.tammet@ttu.ee
Olemas on ka 2017 aasta materjalide arhiiv.

NB! See on 2019 aasta arhiiv, mitte hetkel kehtiv õppematerjal

Eksamitulemused

Siin Võrgurakendused II koguseis 2019 pärast teist eksamit, sh praktikumipunktid.

Viimane eksam toimub kolmapäeval, 12. juunil kell 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)

Siin Võrgurakendused II esimene eksam 2019 parandatud tulemused. Praktikumipunkte lisatud ei ole.

Eksam

Kolmapäevadel kell 17:00

  • 22 Mai 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)
  • 29 Mai 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)
  • 12 Juuni 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)

Eksam on kirjalik, materjale kasutada ei või.

Siin on võrgurakendused II eksamiteemad ja materjalid.

Aega 2.5 tundi, tõenäoliselt saab valmis 1.5 tunniga.


NB! 17 mail - reedel - on toimub täiendav (viimane) praktikumiaeg: kell 8:00 hommikul ruumis ICT 401.


Aeg, koht

Semester: kevad
Tulemus: eksam
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (pool) pluss eksam (teine pool)
Loeng:

  • kolmapäeval 17:45 - 19:15 ruumis U04-103

Praktikum:

  • neljapäeval kell 8:00 - 9:30 ühiselt ruumides ICT 121 ja ICT 122
  • regulaarset neljapäevast magistrite praktikumi kell 12:00 - 13:30 ei toimu, kuid kord kuus viime ka sel ajal praktikumi läbi: info, et millal toimub, ilmub eelnevalt siia lehele.
  • magistritele toimub lisaks praktikumi-konsultatsioon iganädalaselt kell 17:15 - 17:45, ehk pool tundi enne loengut ruumis U04-103. Kui oled millegagi hätta jäänud, tule ja saad abi.

Praktilised tööd ja tähtajad

Kokku on töid 2. Kumbki praktikum täismahus tehtuna annab 25 punkti, sellele võivad lisanduda ekstrapunktid. Puudulikult tehtud töö punktiarv jääb alla 25 punkti. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.

  • 1 praks on P2P rakendus: kas distributed ledgeri komponent või anonümiseeriv võrk. Tähtaeg 21 märts. Grupitöö 1-3 inimest.
  • 2 praks: Grupitöö 1-3 inimest. Tähtaeg mai keskpaik, enne auditoorse töö lõppu, 16 mai hommikul. Magistrandid saavad erandina esitada teist praktikumi ka 22 Mai ja 29 Mai eksamite eel, kell 16:00 enne eksamit eksamiruumis või selle ees (kui eksamiruum on sellal hõivatud).

Hindamine

Hindamine: praktikumid annavad kokku 50% kogupunktidest ning eksam teise 50%. Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:

  • saada arvestatud mõlemid praktikumid
  • teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.
  • saada praktikumid+eksam kokku vähemalt 50 punkti.

NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument.

Loengukava

Kursus jaguneb laias laastus viieks teemaks:

  • Protokollid ja P2P (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks),
  • Distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia
  • X-tee ja riigi IT-korraldus
  • Andme-apid, autentimine, pilvekeskkonnad, andmete hajutamine ja hajutatud andmete koondamine.
  • Paralleelrehkendused

Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida siit. Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi.

Üldist materjali ja kursusi mujalt:

http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing
http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html
http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm
http://www.stanford.edu/class/cs244b/

Protokollid ja P2P

Protokollid

Kohustuslikud osad lugeda:
Http ja json: võrgurakenduste protokollid 1
xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: võrgurakenduste protokollid 2
REST ja binary protokollid: võrgurakenduste protokollid 3
Täiendavalt soovitav lugeda:
Probleemidest: veebiteenuste võlu ja valu ja s stands for simple
Gaffer on games: UDP vs TCP ja selle jätk
Veidi seotud asi ad hoc networks vt ka Defendeci ja Jürgo Predeni patent

P2P sissejuhatus

Kohustuslikud osad lugeda:
vikipeedia ülevaade
loengumaterjal: pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest

P2P DHT (distributed hash tables) ja bittorrent

ülevaade wikipedias
Chord:
Põhimaterjal - kas Chordi põhimõtted või vanem versioon, loe kuni Ivy osani Täiendavalt võib vaadata seda presentatsiooni visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!)
Lisaks tasuks veidi uurida artikleid wikipedia sissekande lõpus (external links)
Kademlia:
Põhimaterjal presentatsioon autoritelt
Täiendavalt autorite artikkel
Bittorrent:
bittorrenti protokoll ja ülevaade
täiendavalt wikipediast
TOR:
TOR wikipedias

Distributed ledger, ajatemplid ja bitcoin

Soovitav on lugeda neid materjale algusest: põhiasjad on esimestes, ning mida kaugemale edasi, seda detailsemad/spetsiifilisemad materjalid tulevad.

Kriitiline taust järgneva mõistmiseks

  • https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptographic_hash_function : ühtlaselt jaotuv hash, nii et kui püüad leida stringi S, et hash(S)=teadaolev_hash, siis parim viis S leidmiseks on lihtsalt random S-de katsetamine. Bitcoin kasutab SHA2 hash algoritmi varianti, mis annab tulemuseks 256 bitise (ehk 32 baiti) väärtuse.
  • https://en.wikipedia.org/wiki/Merkle_tree : kirjete sidumine hashide puuna (veidi keerukam/efektiivsem, kui lihtne hashiahel). Mis on hashiahel: kui tahad siduda kirjeid K1, K2, K3, siis salvestad [K1,hash(K1)], [K2,hash(K2+eelmise hash (ehk hash(K1)))], [K3,hash(K3+eelmise hash(ehk hash(K2+hash(K1))))], jne, kus hashi-osa node N jaoks on üldiselt hash(KN+(KN-1 hashi-osa)) ehk hash(KN+hash(KN-1+hash(KN-2+hash(KN-3+...) ...)
  • https://en.wikipedia.org/wiki/Proof-of-work_system : arvuti sundimine mõttetut tööd tegema, et raskendada spammimist. Levinud meetod on nõuda, et hashi alguses oleks N nulli (mida suurem N, seda raskem leida). Selleks tuleb sul hash(S) asemel katsetada läbi palju hash(S+nonce) arvutusi, kus nonce on random string, kuni juhtumisi saad N nulliga algava hashi.
  • https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain : lihtsalt ülevaade kogu teemast
  • Eelmiste asjade demo: vajuta üleval "Hash", "Block", "Blockchain" linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja "Mine" nupule vajutada. "Mine" teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi.

Kasulik taust laiema pildi jaoks

Best intro for reading

Põhjalik õpik

  • Lae alla hea tasuta õpik
  • Kui eelmine link mingil põhjusel ei tööta, mine õpiku lehele (sealt leiad ka videoloengud) ja otsi sealt alapealkiri "Free pre-publication draft" mille all on link "... for download here".

Python examples with detailed explanations

It is enough to go through one or two of these:

More details and tutorials

Have a look at the actual bitcoin data, latest blocks and transactions:

How does the P2P stuff work, i.e finding nodes:

Real hardcore documentation:

Just a big collection of materials and examples: https://github.com/openblockchains/awesome-blockchains

Some additional OK tutorials:

X-tee ja e-riigi IT korraldus

X-tee

x-tee märkmed loengust

Kasulikud lisamaterjalid:

x-tee protokolli spec
UXP: AS Cybernetica eksport-kommertsversioon X-teest.
Kaks screencasti UXP keskserveri konfimisest 1 ja 2
Ahto Kalja detailne ülevaade X-tee projektist aastast 2004
X-road official page
X-road security server manual (detailed)
Paper by Ansper and Willemson

Riigi IT-infrastruktuuri korraldus

Riigi IT korralduse märkmeid loengust

Kasulikud lisamaterjalid:

RIHA ja jutud RIHA kohta

Andme-apid, autentimine, pilveteenused, andmete koondamine jms

Erinevad API-stiilid

Suured avalikud andme-apid

API-de kogu uurimiseks
list of open apis from wikipedia
google api explorer
Andme-apide näiteid
facebook api limitations/shutdowns in 2018

Autentimine

facebook, google, pangalink.
Autentimise märkmed: facebook ja google
veebiserveri seadistamine id-kaardi jaoks ja abistavad koodijupid
taustaks id-kaardi kasutusstsenaariumid
Autentimise märkmed: mobiil-ID

Pilvekeskkonnad

Understanding cloud computing

Suured:

Pilveteenuse tarkvara:

OpenStack

Näide: Azure

Azure märkmed

Google appengine, database api, google bigtable and file system stack

http://cloud.google.com/appengine/ AppEngine on nüüd osa Google Cloud platvormist

Hajutatud failisüsteemide märkmed loengust

Paralleelrehkendused

Esimene osa

Näited:

C: alguses oli fork(), hea pthreads tutorial.
Thread, Queue ja Lock Pythonis

Presentatsioonid lugemiseks:


Lukustamine, andmebaasid jms

Lisaks võib lugeda:

Konspekt, käsitleb teemat oluliselt põhjalikumalt kui loeng/slaidid
Introduction to Transactions (slaidid)
Sünkroniseerimisprimitiivid: slaidid

Mittekohustuslik lisalugemine:

Konspekt pikemalt ja põhjalikumalt loengus läbitud teemadest.


Paralleliseerimise automatiseerimine ja klastrid

Mapreduce framework
Mapreduce katsetused Azure platvormil
Mapreduce klassikaline põhiartikkel
memcached
memcached ülevaade


Hajutatud andmekogud

Integreerimine:

Integreerimise lühimärkmed
data warehousing

Hajutamine:

Hajutamise lühimärkmed
memcached
Postgres replication intro
Postgres clustering and replication

Konsensus:

Paxos algoritm ja veel Paxos ja väga palju Paxost ja sõpru
bitcoinist tuttav proof-of-work

Hulk teemasid põhjalikult:

readings in distributed databases
Chapter for db system concepts book

Detailsed lisamaterjalid:

Postgres high availability
Oracle information integration

Varu

Pärit leheküljelt "http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Võrgurakendused_II&oldid=16511"