Vorgurakendused 2 prax 1 2016 - Redigeerimiste ajalugu

PriitJ: /* Kataloogiserver */

2016-09-29T05:02:20Z

Kataloogiserver

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 29. september 2016, kell 07:02
154. rida:		154. rida:
	Kataloogiserveriga suhtlemine toimub lihtsa klient-serveri mudeli abil, seal pole P2P protokolli tarvis. Naabrite küsimine:		Kataloogiserveriga suhtlemine toimub lihtsa klient-serveri mudeli abil, seal pole P2P protokolli tarvis. Naabrite küsimine:

	http://192.168.3.~~249~~:1215/getpeers		http://192.168.3.11:1215/getpeers

	Vastus:		Vastus:

PriitJ: /* Soovitused */

2016-09-28T12:27:37Z

Soovitused

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 28. september 2016, kell 14:27
257. rida:		257. rida:

	Seda tabelit saab täiendada ka ajatempliga, et vanemaid kirjeid kustutama hakata. Väikeste testimismahtude juures pole see veel vajalik.		Seda tabelit saab täiendada ka ajatempliga, et vanemaid kirjeid kustutama hakata. Väikeste testimismahtude juures pole see veel vajalik.

			'''Juhtimine''' Et testida, on minimaalselt vaja rakendusele ka alla laaditavaid URL-e ette sööta. Selleks on mõeldavad järgmised viisid:
			* lähtekoodi sisse kirjutatud, lihtne teha aga raske hallata
			* loetakse tekstifailist rakenduse käivitamisel
			* antakse rakendusele käsurea argumendiks
			* reaalajas üle HTTP (võimaldab näiteks AJAX-iga veebiliides lisada)
			* reaalajas käsurealiidese (CLI) abil
			* ...

			Testimiseks on soovitatav esialgu lihtsam variant võtta ning hiljem kui rakendus juba suuremalt osalt töötab, leida viis, mis võimaldab paindlikumalt ja massilisemalt testida.

	<b>Praktikumi kirjeldus täieneb jooksvalt semestri käigus</b>		<b>Praktikumi kirjeldus täieneb jooksvalt semestri käigus</b>

PriitJ: /* HTTP server/klient */

2016-09-28T12:15:26Z

HTTP server/klient

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 28. september 2016, kell 14:15
53. rida:		53. rida:
	Server tuleb realiseerida ise, kasutades võrgust leitavaid näiteid mikro-http-serveri jaoks (tüüpiliselt paar lehekülge koodi). Selliseid näitekoode võib täiesti otse kasutada.		Server tuleb realiseerida ise, kasutades võrgust leitavaid näiteid mikro-http-serveri jaoks (tüüpiliselt paar lehekülge koodi). Selliseid näitekoode võib täiesti otse kasutada.

	C jaoks on sobiv mikroserver näiteks [http://~~www~~.~~lambda~~.ee/~~images~~/8/89/~~Itsissejuhatus_tiny~~.~~zip~~ tiny], java jaoks sobib alustuseks [http://stackoverflow.com/questions/3732109/simple-http-server-in-java-using-only-java-se-api sisseehitatud HTTP server]. Socketi tasemel alternatiividest		C jaoks on sobiv mikroserver näiteks [http://tinyhttpd.cvs.sourceforge.net/viewvc/tinyhttpd/tinyhttpd/httpd.c?revision=1.4&view=markup tiny], java jaoks sobib alustuseks [http://stackoverflow.com/questions/3732109/simple-http-server-in-java-using-only-java-se-api sisseehitatud HTTP server]. Socketi tasemel alternatiividest
	on [http://www.java2s.com/Code/Java/Tiny-Application/HttpServer.htm see server] väga hea väike näide, aga selgitava tekstita,		on [http://www.java2s.com/Code/Java/Tiny-Application/HttpServer.htm see server] väga hea väike näide, aga selgitava tekstita,
	ning selgitavate tekstidega servereid leiad mh [http://onjava.com/pub/a/onjava/2003/04/23/java_webserver.html siit] ja		ning selgitavate tekstidega servereid leiad mh [http://onjava.com/pub/a/onjava/2003/04/23/java_webserver.html siit] ja

PriitJ: /* Virtuaallabor */

2016-09-21T11:28:01Z

Virtuaallabor

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 21. september 2016, kell 13:28
35. rida:		35. rida:

	git clone https://gitlab.com/priitj/test3.git		git clone https://gitlab.com/priitj/test3.git

			[[Vorgurakendused 2 prax 1 2016 abiks \| Veel giti ja muid kasulikke käske]]

	== HTTP server/klient ==		== HTTP server/klient ==

PriitJ: /* Virtuaallabor */

2016-09-19T16:27:23Z

Virtuaallabor

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. september 2016, kell 18:27
19. rida:		19. rida:

	=== Virtuaallabor ===		=== Virtuaallabor ===
	~~<!--~~

	Logi sisse oma TTÜ ''uni-id''-ga: https://itee.cs.ttu.ee/		Logi sisse oma TTÜ ''uni-id''-ga: https://itee.cs.ttu.ee/
36. rida:		35. rida:

	git clone https://gitlab.com/priitj/test3.git		git clone https://gitlab.com/priitj/test3.git

	~~-->~~

	== HTTP server/klient ==		== HTTP server/klient ==

PriitJ: /* Soovitused */

2016-09-18T11:08:37Z

Soovitused

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 18. september 2016, kell 13:08
164. rida:		164. rida:

	== Soovitused ==		== Soovitused ==

			'''Konfiguratsioon'''. Formaat pole oluline, aga mõtekas on järgmised parameetrid konfigureeritavaks teha. Pordi võib teha ka käsureaparameetriks:

			; lokaalse testimise korral vähenda, suures võrgus suurenda
			laziness = 0.5
			; kataloogiteenus, siia võid panna ka staatilise tekstifaili URL-i
			directory = http://192.168.3.249:1215/getpeers
			; lokaalseks mitme instantsiga testimiseks
			port = 1215

			'''Naabrite tabel'''. Täidetakse kataloogiserverit kasutades.

			{\| class="wikitable"
			!nr
			!ip
			!port
			!elus
			\|-
			\|1
			\|1.2.3.4
			\|1215
			\|Y
			\|-
			\|2
			\|5.6.7.8
			\|1215
			\|Y
			\|-
			\|3
			\|1.2.3.6
			\|1215
			\|N
			\|-
			\|4
			\|
			\|
			\|
			\|}

			Väli <code>elus</code> võimaldab meelde jätta, kui naaber võrgust ära kaob. Seda saab asendada ka ajatempliga, aga jah/ei lipu käsitlemine on lihtsam.

			'''Minu päringute tabel'''. Kuna igal päringul on uus <code>id</code>, tuleb mitme päringu tegemisel ajalugu meelde jätta.

			{\| class="wikitable"
			!nr
			!id
			!url
			!ajatempel
			\|-
			\|1
			\|7652354352
			\|http://google.ee/?s=bla&lang=en
			\|Sat Sep 17 02:16:57 2016
			\|-
			\|2
			\|
			\|
			\|
			\|}

			Väli <code>url</code> on kasulik näiteks veateadete edastamiseks. <code>ajatempel</code> abil saab tuvastada, kui kaua päring on vastust oodanud ning vajadusel päringut korrata - sel juhul tuleb kindlasti uus identifikaator genereerida - või anda veateade.

			'''Marsruutimistabel'''. Kui ülejäänud tabelid on "maitse küsimus", siis protokollis ette nähtud sõnumite käsitlusreeglite järgmiseks on järgnev marsruutimistabeli formaat oluliseks lihtsustavaks abivahendiks.

			{\| class="wikitable"
			!nr
			!id
			!download ip
			!file ip
			\|-
			\|1
			\|7652354352
			\|1.2.3.4
			\|
			\|-
			\|2
			\|7657856788
			\|
			\|5.6.7.8
			\|-
			\|3
			\|9845345233
			\|1.2.3.6
			\|5.6.7.8
			\|-
			\|4
			\|
			\|
			\|
			\|}

			<code>download ip</code> on naabri IP, kes saatis meile vastava identifikaatoriga <code>download</code> sõnumi. Juhul kui näeme sama identifikaatoriga <code>file</code> sõnumit, tuleks meil just <code>download ip</code> aadressile see edastada. Mõeldav on ka juhtum, kus meil tuleb sisse <code>file</code> sõnum, millele vastavat <code>download</code> sõnumit me ei ole näinud. See tuleb aga ikkagi marsruutimistabelisse registreerida, et korduvat sõnumite laialisaatmist vältida (rida 2). <code>file</code> sõnumi saatja IP läheb väljale <code>file ip</code>. Juhul kui mõlemad sõnumid on nähtud, siis on mõlemad IP-d täidetud (rida 3) ning igasugusel edasisel kokkupuutel antud identifikaatoriga pole enam tarvis reageerida.

			Seda tabelit saab täiendada ka ajatempliga, et vanemaid kirjeid kustutama hakata. Väikeste testimismahtude juures pole see veel vajalik.

	<b>Praktikumi kirjeldus täieneb jooksvalt semestri käigus</b>		<b>Praktikumi kirjeldus täieneb jooksvalt semestri käigus</b>

PriitJ: /* Protokoll */

2016-09-18T10:32:16Z

Protokoll

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 18. september 2016, kell 12:32
144. rida:		144. rida:
	## Kui fail oli sõlme enda soovitud, parseeritakse päringu kehast staatus ja olemasolul faili sisu.		## Kui fail oli sõlme enda soovitud, parseeritakse päringu kehast staatus ja olemasolul faili sisu.
	# Teist korda sama (või enda algatatud) <code>id</code>-ga sõnumi vastu võtmise korral seda ignoreeritakse		# Teist korda sama (või enda algatatud) <code>id</code>-ga sõnumi vastu võtmise korral seda ignoreeritakse

			=== Millal faili alla laadida? ===

			Oletame, et võrgus on 10 arvutit. Kui allalaadimispäring laiali saadetakse, peaks üks neist hakkama faili alla laadima, ülejäänud 9-l pole seda vaja teha. Kuidas aga otsustada, kelle töö on fail alla laadida? Korrektne viis seda teha oleks [https://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_hash_table DHT] abil, mis aga mitmekordistaks protokolli keerukust. Kui me aga loobume korrektsusest lihtsuse huvides, saab asja teha ka täiesti suhtlusvabalt.

			Igal võrgusõlmel on oma "laiskuse mõõt", näiteks antud juhul number 0.9. Kui võrgusõlm näeb päringut, mille peale tuleks algatada faili alla laadimine, leiab ta juhusliku numbri vahemikus 0 kuni 1. Kui see on suurem kui tema laiskus, siis tuleb hakata faili alla laadima. Kui aga laiskus on suurem, siis saadetakse sõnum edasi teistele. Antud näite puhul on kõige tõenäolisem, et üks võrgusõlm hakkab faili alla laadima, ehkki võib ka juhtuda, et neid on mitu või mitte ühtegi.

	== Kataloogiserver ==		== Kataloogiserver ==

PriitJ – 18. september 2016, kell 10:22

2016-09-18T10:22:16Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 18. september 2016, kell 12:22
72. rida:		72. rida:

	'''Päringu saamise kinnitus'''. Peale iga HTTP päringu saamist vastab võrgusõlm tekstiga <code>"OK"</code> juhul kui ei olnud viga ning tekstiga <code>"Error: xxxxxxxxxxx"</code> kui oli viga (''xxxxxxxxxxx'' tähistab vabas vormis vea kirjeldust ning selle võib ka ära jätta). Vastuse saatmine on kohustuslik, isegi kui võrgusõlm päringuga tulnud sõnumit ignoreerib. Korrektse sõnumi puhul peab vastuse HTTP staatus olema 200, muul juhul on lubatud ka HTTP veakoodide esinemine.		'''Päringu saamise kinnitus'''. Peale iga HTTP päringu saamist vastab võrgusõlm tekstiga <code>"OK"</code> juhul kui ei olnud viga ning tekstiga <code>"Error: xxxxxxxxxxx"</code> kui oli viga (''xxxxxxxxxxx'' tähistab vabas vormis vea kirjeldust ning selle võib ka ära jätta). Vastuse saatmine on kohustuslik, isegi kui võrgusõlm päringuga tulnud sõnumit ignoreerib. Korrektse sõnumi puhul peab vastuse HTTP staatus olema 200, muul juhul on lubatud ka HTTP veakoodide esinemine.

			'''Naabrite nimekiri'''. Iga minuti tagant tuleb naabrite nimekirja kataloogiserverist uuendada (vt allpool).

	=== URL-i (faili) alla laadimise päring ===		=== URL-i (faili) alla laadimise päring ===
142. rida:		144. rida:
	## Kui fail oli sõlme enda soovitud, parseeritakse päringu kehast staatus ja olemasolul faili sisu.		## Kui fail oli sõlme enda soovitud, parseeritakse päringu kehast staatus ja olemasolul faili sisu.
	# Teist korda sama (või enda algatatud) <code>id</code>-ga sõnumi vastu võtmise korral seda ignoreeritakse		# Teist korda sama (või enda algatatud) <code>id</code>-ga sõnumi vastu võtmise korral seda ignoreeritakse

			== Kataloogiserver ==

			Kataloogiserveriga suhtlemine toimub lihtsa klient-serveri mudeli abil, seal pole P2P protokolli tarvis. Naabrite küsimine:

			http://192.168.3.249:1215/getpeers

			Vastus:

			[ "1.2.3.4:1215", "5.6.7.8:1215", "1.2.3.6:1215" ]

			Vastus on JSON formaadis. Naabreid võib olla ka rohkem või vähem kui 3 (näiteks juhul, kui keegi teine pole võrguga liitunud).

	== Soovitused ==		== Soovitused ==

	<b>Praktikumi kirjeldus täieneb jooksvalt semestri käigus</b>		<b>Praktikumi kirjeldus täieneb jooksvalt semestri käigus</b>

PriitJ – 18. september 2016, kell 09:35

2016-09-18T09:35:49Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 18. september 2016, kell 11:35
142. rida:		142. rida:
	## Kui fail oli sõlme enda soovitud, parseeritakse päringu kehast staatus ja olemasolul faili sisu.		## Kui fail oli sõlme enda soovitud, parseeritakse päringu kehast staatus ja olemasolul faili sisu.
	# Teist korda sama (või enda algatatud) <code>id</code>-ga sõnumi vastu võtmise korral seda ignoreeritakse		# Teist korda sama (või enda algatatud) <code>id</code>-ga sõnumi vastu võtmise korral seda ignoreeritakse

			== Soovitused ==

	<b>Praktikumi kirjeldus täieneb jooksvalt semestri käigus</b>		<b>Praktikumi kirjeldus täieneb jooksvalt semestri käigus</b>

PriitJ: /* Protokoll */

2016-09-18T09:32:40Z

Protokoll

@@ 69. rida: / 69. rida: @@
 == Protokoll ==
-'''Päringu saamise kinnitus'''. Peale iga HTTP requesti saamist vastab P2P node tekstiga <code>"OK"</code> juhul kui ei olnud viga ning tekstiga <code>"Error: xxxxxxxxxxx"</code> kui oli viga (''xxxxxxxxxxx'' tähistab vabas vormis vea kirjeldust ning selle võib ka ära jätta).
+'''Port'''. Vaikimisi on eeldatud, et võrgusõlmed kasutavad sõnumite vastuvõtmiseks porti 1215. Kasuta seda, kui suhtled teiste üliõpilaste programmidega ja kataloogiserveriga virtuaallaboris. Iseseisvaks või kohalikuks testimiseks võib kasutada ka muid porte.
 <b>Praktikumi kirjeldus täieneb jooksvalt semestri käigus</b>