Põhitõdesid andmebaasidest - Redigeerimiste ajalugu

Tammet – 27. september 2006, kell 20:19

2006-09-27T20:19:01Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 27. september 2006, kell 22:19
98. rida:		98. rida:
	<h2>Lihtsad andmebaasisüsteemid</h2>		<h2>Lihtsad andmebaasisüsteemid</h2>

	Peale suurte, keeruliste ja võimsate süsteemide ehitatakse ka väiksemaid ja lihtsamaid. Praktikumiülesande sisuks ongi taolise lihtsama süsteemi ~~ühe põhikomponendi -~~ select lause - programmeerimine ~~(oluliste lihtsustustega, muidugi)~~.		Peale suurte, keeruliste ja võimsate süsteemide ehitatakse ka väiksemaid ja lihtsamaid. Praktikumiülesande sisuks ongi taolise lihtsama süsteemi paari eripäringu (mis on nö traditsioonilise select lause lihtsamad erijuhud) programmeerimine.

	Hea näide väga kvaliteetsest ja kiirest lihtsast sql-põhisest andmebaasisüsteemist on		Hea näide väga kvaliteetsest ja kiirest lihtsast sql-põhisest andmebaasisüsteemist on

Tammet – 24. september 2005, kell 01:38

2005-09-24T01:38:34Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 24. september 2005, kell 03:38
100. rida:		100. rida:
	Peale suurte, keeruliste ja võimsate süsteemide ehitatakse ka väiksemaid ja lihtsamaid. Praktikumiülesande sisuks ongi taolise lihtsama süsteemi ühe põhikomponendi - select lause - programmeerimine (oluliste lihtsustustega, muidugi).		Peale suurte, keeruliste ja võimsate süsteemide ehitatakse ka väiksemaid ja lihtsamaid. Praktikumiülesande sisuks ongi taolise lihtsama süsteemi ühe põhikomponendi - select lause - programmeerimine (oluliste lihtsustustega, muidugi).

	Hea näide väga kvaliteetsest ja kiirest lihtsast andmebaasisüsteemist on		Hea näide väga kvaliteetsest ja kiirest lihtsast sql-põhisest andmebaasisüsteemist on
	[http://www.sqlite.org/ sqlite]. Sqlite'l puuduvad võimalused paralleeltööks mitme kasutaja poolt jne. Ta sobib hästi juhul, kui soovime andmebaasisüsteemi otse oma rakendusse sisse ehitada, ning me ei vaja/soovi eraldi andmebaasiserveri installeerimist ja kasutamist.		[http://www.sqlite.org/ sqlite]. Sqlite'l puuduvad võimalused paralleeltööks mitme kasutaja poolt jne. Ta sobib hästi juhul, kui soovime andmebaasisüsteemi otse oma rakendusse sisse ehitada, ning me ei vaja/soovi eraldi andmebaasiserveri installeerimist ja kasutamist.

			Teine lihtsa andmebaasisüsteemi näide on [http://www.sleepycat.com/products/db.shtml bsddb ehk Berkeley db]: selles süsteemis ei ole isegi sql keelt realiseeritud.

Tammet – 24. september 2005, kell 01:36

2005-09-24T01:36:00Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 24. september 2005, kell 03:36
94. rida:		94. rida:
	tihtipeale sorteeritakse.<br>		tihtipeale sorteeritakse.<br>
	SQL-is: select ....		SQL-is: select ....


			<h2>Lihtsad andmebaasisüsteemid</h2>

			Peale suurte, keeruliste ja võimsate süsteemide ehitatakse ka väiksemaid ja lihtsamaid. Praktikumiülesande sisuks ongi taolise lihtsama süsteemi ühe põhikomponendi - select lause - programmeerimine (oluliste lihtsustustega, muidugi).

			Hea näide väga kvaliteetsest ja kiirest lihtsast andmebaasisüsteemist on
			[http://www.sqlite.org/ sqlite]. Sqlite'l puuduvad võimalused paralleeltööks mitme kasutaja poolt jne. Ta sobib hästi juhul, kui soovime andmebaasisüsteemi otse oma rakendusse sisse ehitada, ning me ei vaja/soovi eraldi andmebaasiserveri installeerimist ja kasutamist.

Tammet – 19. september 2005, kell 15:30

2005-09-19T15:30:23Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. september 2005, kell 17:30
44. rida:		44. rida:

	* kõigepealt loeme kettalt kõik andmed mällu		* kõigepealt loeme kettalt kõik andmed mällu
	* siis otsime ja sorteerime andmeid ilma		* siis otsime ja sorteerime andmeid ilma ketta poole pöördumata.
	ketta poole pöördumata.

	Mälus (reeglina massiivis) olevaid andmeid		Mälus (reeglina massiivis) olevaid andmeid

Tammet – 19. september 2005, kell 08:57

2005-09-19T08:57:40Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. september 2005, kell 10:57
4. rida:		4. rida:
	Microsofti SQL-server ja Access. Tuntumad		Microsofti SQL-server ja Access. Tuntumad
	vabavarasüsteemid on PostgreSQL, MySQL, BSDDB.		vabavarasüsteemid on PostgreSQL, MySQL, BSDDB.


			<h2>Kas ja milleks andmebaasisüsteem?</h2>

	Valmistehtud andmebaasisüsteemi kasutamine		Valmistehtud andmebaasisüsteemi kasutamine
47. rida:		50. rida:
	saab sorteerida ja otsida päris kiirelt:		saab sorteerida ja otsida päris kiirelt:
	mälu on tuhandeid kordi kiirem, kui ketas.		mälu on tuhandeid kordi kiirem, kui ketas.


	<h2>Suured andmebaasisüsteemid</h2>		<h2>Suured andmebaasisüsteemid</h2>
97. rida:		101. rida:
	Head materjalid lisalugemiseks andmebaasindusest:		Head materjalid lisalugemiseks andmebaasindusest:

	* [http://en.wikipedia.org/wiki/Databases \| database] wikipedias		* [http://en.wikipedia.org/wiki/Databases database] wikipedias
	* [http://en.wikipedia.org/wiki/SQL \| SQL] wikipedias		* [http://en.wikipedia.org/wiki/SQL SQL] wikipedias
	* [http://www.w3schools.com/sql/ \| SQL tutorial] w3school's		* [http://www.w3schools.com/sql/ SQL tutorial] w3school's
	* [http://www-db.stanford.edu/~ullman/fcdb/oracle.html \| Ullman'i kursuse märkmeid Oraclest]		* [http://www-db.stanford.edu/~ullman/fcdb/oracle.html Ullman'i kursuse märkmeid Oraclest]

Tammet – 19. september 2005, kell 08:56

2005-09-19T08:56:20Z

@@ 47. rida: / 47. rida: @@
 saab sorteerida ja otsida päris kiirelt:
 mälu on tuhandeid kordi kiirem, kui ketas.
 "Suurte" süsteemide peamine fookus on
@@ 89. rida: / 91. rida: @@
 tihtipeale sorteeritakse.<br>
 SQL-is: select ....

Tammet – 19. september 2005, kell 08:45

2005-09-19T08:45:51Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. september 2005, kell 10:45
42. rida:		42. rida:
	* kõigepealt loeme kettalt kõik andmed mällu		* kõigepealt loeme kettalt kõik andmed mällu
	* siis otsime ja sorteerime andmeid ilma		* siis otsime ja sorteerime andmeid ilma
	ketta poole pöördumata.		ketta poole pöördumata.

	Mälus (reeglina massiivis) olevaid andmeid		Mälus (reeglina massiivis) olevaid andmeid
70. rida:		70. rida:
	operatsioone:		operatsioone:

	* Andmete kirjeldamine:		* Andmete kirjeldamine:<br>
			Tabelite ja failide loomine, lisainfo
	Tabelite ja failide loomine, lisainfo		andmine nende kohta (mitu tulpa, mis
	andmine nende kohta (mitu tulpa, mis		nimed, tüübid, kuidas teha indekseid jne)<br>
	nimed, tüübid, kuidas teha indekseid jne)		SQL-is: create table ...

	SQL-is: create table ...

	* Andmete lisamine ja muutmine:

	~~Ridade lisamine, valitud ridade kustutamine,~~
	~~osade väljade sisu muutmine~~.

	SQL-is: insert into ...		* Andmete lisamine ja muutmine:<br>
			Ridade lisamine, valitud ridade kustutamine,
	* Andmete küsimine:		osade väljade sisu muutmine.<br>
			SQL-is: insert into ...
	~~Andmete otsimine näidatud tabelitest~~
	~~eri tingimuste alusel. Keerukamad~~
	~~otsingud otsivad korraga mitmest~~
	~~tabelist ja kombineerivad tulemuse~~
	~~uueks tabeliks (nn join). Tulemus~~
	~~tihtipeale sorteeritakse~~.

	SQL-is: select ....		* Andmete küsimine:<br>
			Andmete otsimine näidatud tabelitest
			eri tingimuste alusel. Keerukamad
			otsingud otsivad korraga mitmest
			tabelist ja kombineerivad tulemuse
			uueks tabeliks (nn join). Tulemus
			tihtipeale sorteeritakse.<br>
			SQL-is: select ....

Tammet – 19. september 2005, kell 08:44

2005-09-19T08:44:40Z

Uus lehekülg

Andmebaasisüsteemid on valmis-programmeeritud
abivahendid programmeerimiseks. Tuntumad
suured kommertssüsteemid on Oracle, IBM-i DB2,
Microsofti SQL-server ja Access. Tuntumad
vabavarasüsteemid on PostgreSQL, MySQL, BSDDB.

Valmistehtud andmebaasisüsteemi kasutamine
ei ole ühegi programmi valmistegemise juures
otseselt hädavajalik, kuid tihtipeale aitab
selline süsteem programmi palju kiiremini
teha ja kokkuvõttes tuleb tulemus parem,
kui kõik ise programmeerides.

Tüüpilise andmebaasisüsteemi põhi-idee
on pakkuda programmeerijale teek (st.
valmisprogrammeeritud funktsioonid) ja
enamasti ka spetsiaalne keel (enamlevinud
keel on SQL) suure hulga andmete
(stringid, numbrid jne) salvestamiseks kettale
ja nende kiireks otsimiseks kettalt.

Üks lihtsamaid viise on hoida andmeid lihtsalt
failides, tulpade kaupa. Umbes nii hoiab
andmeid näiteks MySQL. Selleks, et andmeid
rutem failidest leida ja uusi andmeid lihtsamalt
sisestada, koostavad ja kasutavad süsteemid
hulga lisa-andmestruktuure, nagu näiteks
indeksid (sisaldavad infot sorteerimise kohta,
nii et pidevalt poleks vaja kõike üle sorteerida)
jne.

Praktikas ei ole nö "tõsist" andmebaasisüsteemi
alati vaja, sest andmete hulk on enamuses süsteemides
väike ja süsteemil kasutajaid vähe.

Sel juhul saab andmeid sisestada ja otsida
väga edukalt ka käsitsi, näiteks tekstiredaktori
või MS Exceli abil. Samuti, kui on oodata,
et andmeid on vähe, saab andmeid edukalt
otsida ka nii, et:

* kõigepealt loeme kettalt kõik andmed mällu
* siis otsime ja sorteerime andmeid ilma
ketta poole pöördumata.

Mälus (reeglina massiivis) olevaid andmeid
saab sorteerida ja otsida päris kiirelt:
mälu on tuhandeid kordi kiirem, kui ketas.

"Suurte" süsteemide peamine fookus on
nimelt olukorral, kus andmeid on palju
ja nad kõik ei mahu korraga mällu ära.
Sel juhul tuleb paratamatult korraga
hoida mälus vaid väike osa andmetest,
ning siis läheb kõik tegevus keerukaks,
sest süsteem püüab automaatselt otsustada,
mida ja kui palju oleks korraga mõttekas
mälus hoida, kuidas pidevaid kettalt
lugemisi/kirjutamisi optimeerida jne jne.

Teine oluline "suurte" süsteemide idee
on võimaldada andmehulka kettal korraga
kasutada paljudel programmidel (mõni
kirjutab, teine samal ajal otsib jne),
nii et selle juures kõik segi ei läheks.

Andmebaasisüsteemide sisemised teegid
(näiteks bsddb teegid) ja keel (näiteks SQL)
võimaldavad reeglina teha kolme tüüpi
operatsioone:

* Andmete kirjeldamine:

Tabelite ja failide loomine, lisainfo
andmine nende kohta (mitu tulpa, mis
nimed, tüübid, kuidas teha indekseid jne)

SQL-is: create table ...

* Andmete lisamine ja muutmine:

Ridade lisamine, valitud ridade kustutamine,
osade väljade sisu muutmine.

SQL-is: insert into ...

* Andmete küsimine:

Andmete otsimine näidatud tabelitest
eri tingimuste alusel. Keerukamad
otsingud otsivad korraga mitmest
tabelist ja kombineerivad tulemuse
uueks tabeliks (nn join). Tulemus
tihtipeale sorteeritakse.

SQL-is: select ....